(www.mediaonetimor.co) – (Elabora husi: Aniceto dos Reis)
A. INTRODUSAUN
Konflitu Israelo-Palestino akontese ho sivilizasaun oi-oin ne’ebé Israel kontesta katak, rai ne’ebé sira proklama sira nia independénsia iha tinan 1948 ne’e hanesan rai ne’ebé Maromak promete ba Abrão no Isaac nia oan no bei-oan sira, sikun seluk, Palestina ne’ebé koñesidu ho Filistino Antes periódu Kristu (AC) ne’ebé iha história biblika ninia jerasaun ida mak Golias hodi funu hasoru liurai David mos kontesta nia direitu ba territóriu ne’ebé sai kampu konflitu, ho fundamentu katak, hela ona tinan atus ba atus iha territóriu ne’ebé judeu sira abandona durante okupasaun Império Romana, hodi buka moris iha Europa no rai seluk tan.
Iha epizódiu konflitu no tranzisaun poder iha médiu oriente, liu-liu okupasaun Reinu Israel (Saul, David, Salomaun etc – tuir versaun biblia), Babilonia, Persia, Impériu Romanu, Bizantium, Arabe, Turkia Otomano no Britániku no mos funu oi-oin ne’ebé hamosu assimiliasaun kultural iha periodu antes de Kristu (AC) to’o funu Kruzadas, ne’ebé hamosu dominasaun desendente àrabe iha Palestina, enkuantu Judeus sira dezde Impériu Romana la’o lemo-lemo iha Europa hodi buka moris, hodi enfrenta situasaun oi-oin dezde funu mundiál dahuluk to’o daruak no periódu moruk liu ba judeu sira mak periódu Holocaust ka homesídiu sistemátiku husi Adolf Hitler hasoru judeu sira, hodi hamate judeu liu millaun neen no Palestinianu sira konsolidadu, hodi kontinua moris iha rai ne’ebé reinu Arabe hadau husi Impériu Bizantium.
Dezde funu mundiál dahuluk mosu ona movimentu nasionalista Zionis ne’ebé luta final mak hakarak hari’i estadu independente ba Judeu sira no liu-husi prosesu naruk no ho kontribuisaun Komunidade Zionis nian ba vitória bloku Inglaterra-Fransa iha funu mundiál daruak, mak Primeiru Ministru James Arthur Balfour aseita kriasaun estadu Israel 1948 ne’ebé sai hanesan inísiu husi mehi moruk no dezastre ba povu Palestinianu, hodi hafahe territóriu Palestina ba rua “two state” iha territóriu Palestina. Kapitulu konflitu oi-oin akontese to’o atake Hamas iha loron 7 fulan Outubru tinan 2023 ba Israel no kontra atake husi Israel ne’e hamate palestinianu rihun 40 resin no tendensialmente konflitu ne’ebé akontese sai eskala mundiál waihira komunidade la hola medida preventiva, tanba konflitu ne’e envolve proxie sira ne’ebé hetan apoiu husi Iraun no mos parte Israel hetan apoiu husi Estadus Unidus Amérika no seluk tan ne’ebé fó apoiu finanseiru, armamentu no politiku.
Husi konjuntura jeopolítika ne’e, Timor-Leste hanesan estadu ida, hola mós pozisaun perante konflitu iha Médiu Oriente relasiona episódiu konflitu oi-oin iha Faiza de Gaza no Westbank, iha ne’ebé fatór konsiderasaun mak, Palestina iha história moruk hanesan ho Timor-Leste no hakarak luta ba auto determinasaun, enkuantu nasaun Israel ne’ebé okupa territóriu Palestina ninia apoiante mak nasaun sira ne’ebé iha dékada 70, apoia polítika no militár hodi invade Timor-Leste.
B. DISKUSAUN
- Breve história Konflitu Israelo-Palestino
Konflitu naruk israelo-palestino hahu ho proklamasaun kona-ba ezisténsia estadu Israelita iha tinan 1948, hafoin funu mundiál dahuluk ne’ebé koínside ho derrota Turkia Otomano.
Tuir Adhim & Yuliati, 2021, dezde funu mundiál daruak, emigrante judeu ba rai Palestina hetok aumenta liu-tan no mosu preokupasaun kona-ba komplexidade entre komunidade Judeu no árabe no ida ne’e akontese tanba líder Hitler tenik katak, rasa Arya ne’ebé iha Alemaña di’ak liu ho sira seluk iha Europa inklui judeu sira, hodi halo limpeza étika koñesidu ho Holocaust. Husi sirkunstánsia ne’e mak judeu sira hari’i kolonatu no rezidénsia iha ne’ebá no akontese mos revolta husi Palestinianu sira hasoru komunidade judeu.
Hafoin ne’e, tuir Adhim & Yuliati, 2021, Inglaterra entrega mandatu iha territóriu Palestuna ba Nações Unidas, hodi forma organizasaun UNSCOP (United Nation Special Comitte on Palestine), hodi rezolve kolonatu judeu no mos palestina. Nune’e iha tinan 1947 ho proposta husi UNSCOP mak hafahe Palestina ba rua, hodi judeu sira mos bele hela, maibé proposta ne’e rejeita totalmente husi mundu àrabe, maibé ikus mai, judeu sira hola desizaun brani hodi deklara iha loron 14 fulan Maiu tinan 1948 iha Tel Aviv independénsia Israel no David Ben Gurion mak sai ninia lider.
Hodi hatene sumáriu kronolójiku konflitu iha Gaza hanesan tuir mai:
a. Pré estadu Israelita
Tuir Putri, 2023, ne’ebé sita iha portal https://www.cnbcindonesia.com/, dezde aumentu emigrasaun judeu husi Europa Leste akontes revolta oi-oin husi povu palestinianu husi tinan 1936 to’o 1939, por exemplu iha tinan 1936 Komité Nasional Arabe husu ba povu atu ho protesu jerál no mos trava pagamentu impostu, inklui boiota produtu judeu, hodi protesta mos kolonia Británika ne’ebé permite emigrasaun ho eskla bo’ot, hodi Inglaterra mobiliza exérsitu rihun 30 ba Palestina, hodi bombardeia, reforsu kontrolu, harahun no detensaun administrativu, inklui homisidiu ne’ebé ho koolaborasaun ho judeu sira, hodi halakon no hakanek palestinianu rihun ba rihun.
b. Intervensaun ONU
Iha tinan 1947 populasaun Palestina tun ba pursentu 33 maibé porsentu 6 de’it mak iha rai, tanba ne’e, ONU adopta rezolusaun ONU atu bele apela divizaun Palestina ba rua, ida ba Israel no seluk ba Arabe sira, maibé Palestina rejeita proposta ne’e tanba porsentu 56 husi territóriu Palestina entrega ba Israel, inklui rai bokur sira .
c. Nakbah “dezastre”
Antes mandatu Britanika iha Palestina remata iha loron 14 fulan Maio tinan 1948, paramilitar husi Israel forma ona, hodi halo operasaun militar no harahun sidade no mos suku sira ho intensaun atu expanda sira nia territóriu. Operasaun ne’e oho palestinianu rihun 150 no rihun 750 seluk obrigadu husik hela sira nia uma no to’o agora palestiniaunu millaun neen resin mak moris iha kampu refujiadu 58 iha Lebanon, Siria, Jordania no Egipto. Hafoin mandatu britániku remata, Israel proklama Independénsia iha loron 15 fulan Maio tinan 1948 no loron tuir mai akontese kedas funu Arabe (Egipto, Lebano, Jordania no Síria)-Israel no konfrontu ne’e remata ho akordu sezar fogu iha fulan janeiru 1949 no antes akordu sezar fogu ne’e alkansa, Assembleia Jerál ONU hasai rezolusaun 194 ne’ebé mak fó direitu ba refujiadu sira atu fila ba sira nia uma. Hafoin peródu Nakbah, Palestinianu rihun 150 mak kontinua hela iha àrea ne’ebé kontrola husi Israel no kontrolu rigor durante tinan 20 nia laran, ikus mai fo direitu sidadania.
Iha tinan 1950 Faisa de Gaza kontrola Egipto no Jordania halo governu administrativa iha Cisjordania – Westbank no iha tinan 1964 mak Organizasaun Libertasaun Palestina (PLO – sigla iha inglez) forma, hafoin tinan ida Partidu Fatah hari’i.
d. Funu loron neen – YonmKippur
Iha loron 5 fulan Juñu tinan 1967, Israel okupa àrea restante husi territóriu históriku, inklui Faiza de Gaza, Cisjordania, Jerusalem Leste, Foho Golan no Península Sinai Mesir ne’ebé durante funu loron neen, hasoru koligasaun Arabe. Husi ne’e populasaun Palestina obrigadu sai husi sira nia territóriu.
e. Infantida “ Hakiduk” dahuluk
Infantida iha lian arabe mak kontra ka revolta dahuluk palestinianu sira iha Faiza de Gaza iha Desembru tinan 1987, ne’ebé akontese waihira sidadaun Palestina na’in hat hetan soke husi kareta ne’ebé mak tula traballadór Palestinianu, ikus mai hamosu protestu maka’as ne’ebé alastra to’o Westbank, hodi joven sira tuda Tanke de Guerra no mos militar sira.
Protestu infantida mak hamosu Hamas ne’ebé mak envolve iha revolta hasoru Iseraelita sira no tuir dadus husi Organizasaun Direitus Humanus Israel B’Tselem, sidadaun Palestina 1.070 mak hetan oho, inklui labarik no rihun atus 175 mak kapturadu.
f. Akordu Oslo
Infantida remata ho akordu Oslo iha tinan 1993 no formasaun Autordade Palestina, hanesan organizasaun provizóriu, governu independente iha àrea ne’ebé inklui Westbank no Faiza de Gaza. Organizasaun ba Libertasaun Palestina rekoñese Israel bazeia ba solusaun estadu rua no ho forma efetivu assina akordu hodi fó poder ba Israel atu kontrola porsentu 60 iha Westbank nos mos rekursus naturais no hidraúliku iha Westbank. PLO konsege proklama Independénsia Palestina iha 15 Novembru 1988 iha Aljazair- Áfrika.
Ikus mai iha prespetiva diferente kona-ba PLO nia servisu no konsiderada hanesan korruptu no servisu hamutuk ho Israel. Nune’e iha tinan 1995 Israel konstrui rede elektóniku no mos parede hodi limita interasaun ho area Palestina ne’ebé separada (Faizade Gaza no Cisjordania).
g. Infantida daruak
Iha Setembru tinan 2000 lider opozisaun Partidu Likud Israel Ariel Sharon halo vizita provokativu ba Mesquita Al Aqsa no momentu ne’ebá forsa seguransa mobilizadu, inklui sidade tuan husi Jerusalem. Akontese konfrontu entre Palestinianu sira no exersitu Israel hodi hamate sidadaun na’in lima no atus rua resin hetan kanek no insidente ne’e mak proka revolta armada no Israel halo harahun atividade ekonomika, infraestruturas no okupa hikas territóriu ne’ebé okupa husi Autoridade Palestina.
h. Funu Maun-alin
Waihira Líder PLO Yasser Arafat mate iha tinan 2004 ka tinan ida hafoin Infantida daruak remata, kolonatu Israel iha Faiza de Gaza sobu no militar rihun sia resin mos husik hela territoriu ne’ e. Tinan ida depois povu Palestinu halo eleisaun jerál no Hamas manan maioria. Maibé ikus mai akontese funu entre Fatah-Hamas ne’ ebé mak hamate ema atus ba atus. Hamas ikus mai duni sai Fatah husi Gaza no Fatah Okupa hikas parte balun husi Westbank no iha fulan Juñu tinan 2007 Israel halo blokeiu teresterial, tasi no lalehan, hodi dun Hamas hanesan terorizmu.
i. Atake Israel iha Gaza
Israel halo atake hamutuk hat iha Gaza iha tinan 2008, 2012, 2014 no 2021 ne’ ebé hamate sisdaun barak, harahun infraestruturas sira no prosesu rekonstrusaun ne’ ebé susar tanba blokeiu ba fornsesimentu material konstrusaun no komplika liu-tan, Israel uza armas proibidu hanesan gás fosforu hodi halo atake, hodi rezulta sidadaun rihun rua resin mate, balun kanek no seluk sai refujiadu.
j. Atake Outubru
Konflitu ikus ne’ebé agrava kondisaun humanitária no destroisaun ba infraestruturas iha Gaza hanesan sita iha kompas.com, atake Hamas ba territóriu Iseral iha loron 7 fulan Outubro tinan 2023 hodi hamate Israelita 1.170 no hodi reajen ba ateke ne’e, Primeiru Ministru Israel, Benjamin Natanyahu oriente kedas ba atake intensivu ba Faiza de Gaza, ho objetivu atu harahun rede Hamas,[1] no konflitu ida ne’e mak sai mehi a’at ba palestinianu sira tanba hamosu desturuisaun no homesídiu iha Faiza de Gaza no soliedariedade husi Hizbolla, Houti no movimentu seluk ne’ebé fó soliedariedade ba Palestina, hodi hanaruk konflitu[2].
k. Autór Konflitu Israelo – Palestina
Kada parte ne’ebé envolve iha konflitu ida-ida ho objetivu la hanesan, hodi halo prespetiva kona-ba rezolusaun konflitu sei do’ok husi saida mak ema barak mehi, nune’e konflitu ne’ebé akontese iha zona rua iha Palestina hanesan Gaza no West Bank ka Cisjordania ne’ebé envolve autoridade Israelita no Palestinianu ne’ebé konstitui husi Hamas no Fattah, ladauk hetan solusaun. Hodi haklean liu-tan abordajen ne’e, tuir mai iha narativa kona-ba autór husi konflitu iha Palestina, inklui entidade ne’ebé mak suporta parte Israel no Palestina durante konflitu iha Médiu Oriente hanesan tuir mai:
A. Israel
Estadu Israelita mosu ho deklarasaun Balfour iha tinan 1917, tuir Nurjannah & Fakhruddin, 2019, ne’ebé sita husi Al-Jadid, 2014 katak, deklarasaun Balfour foti husi naran ida ne’ebé hakerek mak Sekretáriu jerál Negósiu Estranjeiru, Lord Balfour ba Xefe Lord (Lionel) Rothcild ne’ebé hanesan líder honoráriu husi Federasaun Zionis iha Inglaterra no Irlandia (Encyclopedia Amerikana, 1974 katak, Sion iha Ebreu Tsyon mak foho Sagradu iha Jeruzalem ne’ebé sita iha biblia Torá tuir Maulana, Camila, Putri, Hafitza & Sidqi, 2022, hanesan livru sagradu ne’ebé hanesan baze ba relijiaun no Zionizmu tuir Saude, 2006, hanesan nasionalizmu Judeu atu hari’i estadu ida ne’ebé Maromak promete ba Judeu sira)[3]. Deklarasaun ne’e tuir Saude, 2006, tenik katak, Arthur James Blafour kontente los hodi naran governu Britániku ba aspirasaun husi Zionis ne’ebé asseita ona husi Gabinete Reinu Britániku, hodi hari’i estadu ida ba judeu sira iha territóriu Palestina, ho fudamentu katak, la iha ida mak prejudika direitu komunidade, inklui mós relijiaun husi komunidade judeu iha nasaun hotu.
Hanesan sita iha jornal republik.id katak, husi anúnsiu kona-ba estadu Israelita iha 14 Maiu tinan 1948, liu de’it horas balun Estadu Unidus fó kedas apoiu no rekoñesimentu ba soberania Israelita[4] no tuir kedas hadau palestinianu sira nia ho forma graduál, hodi provoka protestu no konflitu ho eskala oi-oin iha Palestina.
Tuir Nurjannah & Fakhruddin, 2019 ne’ebé sita husi Cleveland, 2004, deklarasaun Balfour hahu ho pedidu husi Judeu-Britániku Chaim Weizman ne’ebé mak iha papél bo’ot iha invensaun formula ba armas hodi manan funu mundiál daruak no ho nia favór ne’e, Primeiru Ministru Britániku, David Lloyd Gorge fó prezente rai ida ba Judeu iha Uganda iha Áfrika, maibé Weizhmann rejeita oferta ne’e no husu atu fó área ida iha Palestina hanesan uma ba Judeu sira (rai ne’ebé mak Maromak promete ba Abrão no Isaac nia bei-oan sira), relasiona ho derrota husi Turkia Otómano durante funu mundiál daruak no ikus mai Inglaterra aseita no judeu sira kontente ho oferta ne’e, maibé komunidade arabe ne’ebé mak hela iha Palestina sente triste ho deklarasaun kona-ba ezisténsia estadu judeu.
Tuir Bus (2017) ne’ebé sita husi Nicholas Saunder, 2005, deklarasaun Balfour tinan 1917 la se’es husi jeopolítika iha durante funu mundiál dahuluk husi tinan 1914-1918 ne’ebé mak hahu ho insidente oho Liurai Mane husi Reinu Austo-Hungaria ne’ebé mak envolve nasaun bo’ot hanesan Inglaterra, Russia, Itália no grupu aliadu hasoru grupu sentrál ne’ebé konstitui husi Alemanha, Austro – Hungaria no Turkia Otomano no abut husi konflitu iha meidu oriente entre aliansa Inglaterra-Fransa ho exérsitu Turlia Ottomano iha setembru tinan 1914, ne’ebé aliadu sira hasoru frente oi-oin ne’ebé halo konflitu dura to’o tinan hat nia laran, liu-liu iha konftrontu iha Galipoli iha tinan 1915 ne’ebé halo espíritu kombate husi exérsitu aliadu sira monu ne’ebé tuir Eugene Rogan, 2016, iha tendénsia alinsa laran ne’e iha traisaun, konspirasaun no lohi malu. Husi konflitu intensa durante funu mundiál dahuluk ne’e mak tuir Bus, 2017, ne’ebé sita Hanzil Tanzil 1996, katak sirkunstánsia ne’e hamosu akordu sekreta entre Fransa-Russia ho Movimentu Revolusaun Syarif Hussein iha Mekkah no Grupu Zionis internasional ne’ebé aliadu sira presiza tebes apoiu husi grupu Zionis nian, maibé ho garantia ida mak Palestina.
B. Palestina
Palestina hanesan estadu ne’ebé tuir Susmiihara, 2011, terrióriu àrabe ne’ebé ho luan 26.3117 km kuadradu no Jeruzalem hanesan kapital nasaun no mos Tel Aviv hanesan sidade ba komunidade judeu sira. Histórikamente tuir Susmiira, 2011, to’o agora la hetan literatura kona-ba orijinalidade husi Palestina, tanba sempre iha okupasaun ne’ebé troka malu, hahu husi 1400-586 Antes de Kristu (AC), ne’ebé okupa husi povu judeu no antes ne’e iha rai Kanaan, okupa ona husi Philistin, ne’ebé mak uza ona Palestina. Territóriu ne’e okupa mos husi Babilonia (586-538 AC), Persia (538-332 AC), Grega (332-63 AC), Romana (63 AD-637 C), Arabe (637-1517), Turkia Otomano (1517-1918) no Británika (1918-1948). Dezde judeu sira okupa territóriu Palestina, sira konsidera hanesan sira nia rain, hodi refere ba prespetiva teóloga katak, rai ne’ebé Maromak promete “terra prometida”[5] ba Abraão no Isaak no ema ne’ebé mak hela iha rai refere hanesan okupante, inklui mos àrabe ne’ebé hanesan komunidade palestinianu.
Susmiira; 2011 refere ba história markante ba êxodu husi Judeu sira iha tinan 70 antes periódu Kristu nian, waihira Impériu Romanu sunu Jerusalem no Israelita sai ba rai seluk hodi buka moris no arabe sira hahu tama ba Palestina no iha tinan 634-636, hodi territóriu Palestina monu ba impériu àrabe ne’ebé konsege hadau husi Liurai Bizantium. Dominasaun Arabe mak baze ba Palestinianu sira, hodi konsidera rai ne’e hanesan sira nian hodi komesa ho sivilizasaun àrabe, lian, vestuáriu no Palestina konsidera hanesan Sidade Sagrada, tanba konsidera mos katak, Jerusalem sai hanesan fatin momentu Isra Miraj ka profeta Mohamed sa’e ba Lalehan[6] no Israelita sira abandona ona Jerusalem iha tinan 70 periódu Kristu, hodi buka moris iha rai seluk, hafoin Impériu Romano sunu sidade Jerusalem no sikun seluk judeu konsidera rai ne’e sira nian katak, judeu sira okupa tinan atus ba atus (1400-586 AD) no fundamenta katak, rai ne’e Maromak mak haraik ba Abrão no Isaac.
Ho okupasaun Israelita dezde deklarasaun independénsia, halo territoriu Palestina klo’ot ba bei-beik, hanesan mapa iha kraik ne’ebé sita husi cnbcindonesia.com ho ilustrasaun husi Aristya Krisabella[7]
C. PLO
Tuir https://digitalarchive.wilsoncenter.org/ no Kompas.com ne’ebé sita mos husi Vox.com katak, PLO Estabelese iha loron 24 fulan Maiu tinan 1964 liu-husi konferénsia ne’ebé mak partisipa husi lider palestinianu 422 hodi estabelese mos instituisaun lejislativa, Konsellu Nasional Palestina Komité Exekutivu PLO, Finanseira Nasional no Exérsitu Libertasaun Palestina – PLA, inklui forma konvensaun nasional no lei bázika. PLO mosu hakesi divizaun entre komunidade arabe iha Palestina no halo sai hanesan nasaun independente no to’o agora PLO mak sai hanesan reprezentante Autoridade Nasional Palestina, maibé iha prátika PLO exekuta de’it governasaun iha Westbank, maibé la’os iha Faixa de Gaza ne’ebé kontrola husi Hamas. Konversasaun dame ho Hamas nunka mais atinji, maske organizasaun rua Hamas-Fatah iha objetivu komúm ida atu halo Palestina sai nasaun Independente,[8],[9] ne’ebé proklama independénsia iha loron 15 fulan Novembru tinan 1988 husi PLO iha Aljazair[10].
- Hamas
Hamas hanesan Organizasaun ne’ebé mak iha kontrolu máximu iha Faiza de Gaza no hanesan haktuir iha detik.com, Hamas mai husi lia-fuan “Harakat al Muqawama al-Islamiyyah”ne’ebé signifika, Movimentu Defeza Islaun ne’e hari’i iha loron 14 fulan Dezembru tinan 1947. Hamas hanesan parte ida husi Ikhwanul Muslimin – IM (Hari’i estadu ida ne’ebe mak ho objetivu hari’i estadu ne’ebé regula ho lei syariah – lei islaun[11], tanba konsidera Islaun mak hanesan solusaun)[12] husi Egiptu ne’ebé hari’i iha tinan 1946 no iha Palestina hahu iha tinan 1967 antes formaliza estabelesimentu iha tinan 1987 inisia ona luta ba libertasaun Palestina no mos halo atividade sosiál ne’ebé halo organizasaun ne’e manaan iha eleisaun jerál iha tinan 2006. [13]
Organizasaun ne’e ho objetivu luta ba Independénsia husi Palestina, hodi mobiliza rekursu hotu ba ba alkansa objetivu ida ne’e hodi forma nasaun islámiku ida ne’ebé mak sai hanesan ramu ida husi Ikhwanul Muslim husi Egiptu no fiar katak, bem estar no harmonia nasaun nia sei assegura husi Maromak – Allah SWT no waihira ida ne’e alkansa mak sei hamosu luta seluk ida mak hadau hikas territóriu ne’ebé okupa husi Israel husi Tasi Mediteranea to’o mota Jordaun no atu alkansa objetivu ne’e Hamas prefere estabelese kooperasaun ho nasaun islámiku seluk.[14]
- Fatah
Haktuir iha cnbcindonesia.com, Fatah hari’i iha tinan 1950 husi Yasser Arafat ho objetivu atu hadau territóriu Palestina husi Isarael, ho funu gerrilla ho intensidade ki’ik no iha tinan dékada 80, organizasaun ne’e komesa opta “two state solution” ho dalan diplomátiku no líder husi organizasaun ne’e halo akordu dame iha Oslo- Noruega ne’ebé inisia husi Autoridade Palestina no dezde dékada tinan 60, organizasaun ne’e hetan suporta husi Síria no iha poder efetivu iha PLO[15].
Relasaun Fatah no Hamas a’at hanesan sita iha CNBC Indonesia katak, organizasaun rua ne’e la la sinkronizada no Hamas hanesan Organizasaun Partidária ho ideolojia Islaun, enkuantu Fatah opta Ideolojia Nasionalista Sekuler, maske rua ne’e hakarak Palestina Independente ida. Maske nune’e, Hamas la fó rekoñesimentu ba existénsia husi Israel no konsidera hanesan okupante foun ne’ebé tenke revolta hasoru no konflitu entre rua ne’e hetok a’at liu ho falesimentu Arafat iha tinan 2004, hanesan líder ne’ebé inisia akordu pás iha Oslo ho Israel.
Iha eleisaun tinan 2006, Hamas manaan konfiansa husi povu Gaza tanba halo atividade sosiál barak no hari’i infraestruturas, mak mana’an Parlamentu Palestinianu, hodi hadau poder husi Fatah no ikus mai Ismail Haniyeh ne’ebé mate iha loron 16 Outubro tinan 2024 durante atake Israel, eskollidu sai Primeiru Ministru, maibé Fatah nafatin kontrola iha Westbank.[16]
- Iraun
Ezisténsia organizasaun Hamas ne’e, hetan apoiu maka’as husi Iraun ne’ebe tuir BBC no SINDONEWS katak, razaun Teheran apoia Hamas tanba fatór Indeolójiku no soliedariedade, maske Iraun hanesan Islaun Sunni no Hamas hanesan Syiah[17] no ida ne’e hanesan mos narativu anti Zionis – Israel iha mundu Islaun no Iraun mos aproveita apoiu ne’e atu bele expanda ninia influénsia iha Médiu Oriente, tanba nia mós apouiu Hezbollah iha Líbano, Houti iha Iemen no mos organizasaun seluk tan[18] no ida ne’e hanesan tátika atu bele mobiliza simpatia husi nasuan Islaun sira no afirma Iraun nia existénsia hanesan nasaun ne’ebé luta maka’as ba direitu povu paletinianu, no razaun seluk mak fatór jeopolítiku ne’ebé aproveita ho apoiu ba faksaun sira, Iraun bele assesu ba territóriu importante iha Médiu Oriente no mos fatór ikus mak konflitu Israel no Palestina hanesan konflitu relijiaun Judaizmu – Islaun (Abraizmu) no fanu komunidade nasaun islaun atu apoiu. [19]
- Estadus Unidus Amérika
Dezde estabelesimentu Nasaun Israel iha tinan 1948, Estadus Unidus sai hanesan apoiante ba Israel ho apoiu finanseiru[20], armamentu hanesan Iron dome[21] no seluk tan, hodi kontra nasaun arabe sira iha funu loron neen, funu Yon Kippur[22] no funu seluk tan iha médiu oriente[23], no mos hasoru Palestina. Maske nasaun barak mak apoia Israel, maibé iha artigu ida ne’e, sita Estadus Unidus hanesan destake.
Hanesan sita iha CNN, razaun Estadus Unidus Amérika – EUA apoia Israel hanesan tuir mai:[24]
- Heransa husi funu mundiál: apoiu husi EUA ba Israel dezde deklara Independénsia iha tinan 1948 hanesan simpatia ida ba Holcaust[25] no públiku EUA fiar katak, apoiu ba Israel hanesan perdaun ida ba sofrimentu Judeu sira durante Holocaust.
- Similiaridade valores ideolójiku: Israel hanesan úniku nasaun iha Médiu Oriente ne’ebé opta valór demokrátiku hanesan ho EUA no influénsia kristaun ba Israel tanba kestaun relijiaun[26] no eskatolojia – mundu periódu ikus[27].
- Politika Interna EUA nian, ne’ebé American Israel Public Affairs Commite[28] influente liu, komunidade judeu influente liu iha Amérika, atua maka’as iha vida polítika no mos ba politika externa Amérika nian.
- Jeopolitika: Israel konsideradu hanesan Buffer zone[29] hodi tahan nasaun arabe sira husi influénsia Uniaun Sovétika durante guerra fria[30] no mos sai hanesan zona estratéjiku hodi proteje rute transportasaun petróleu[31].
- Konflitu Israel no Palestina iha Timor nia Matan
Husi konflitu ne’ebé akontese iha mediu oriente, liu-liu entre Israel no Palestina no Timor-Leste ne’ebé mak hanesan nasaun ida ne’ebé mai husi luta naruk, inklui mos soliedariedade internasional, bele hare husi dimensaun tuir mai:
- Relasaun histórika entre Timor-Leste ho Israelo-Palestina
Husi dokumentu ne’ebé sai alvu ba leitura elaborasaun traballu ida ne’ e, la iha dokumentu ruma ne’ebé mak sita kona-ba estabelesimentu reprezentante diplomátika husi Timor-Leste iha Tel Aviv no mos husi Israel iha Díli iha inísiu restaurasaun independénsia. Maibé, Israel no Timor-Leste iha akordu ida dezde tinan 2015 ho Israel, liu-liu iha institutu Sentru Internasional Formasaun Agríkola Arava – AICAIT[32], liu husi Embaixada Timor-Leste nian iha Singapura no to’ o periódu konflitu entre Hamas no Israel, Timor-oan hamutuk 51 mak tuir formasaun iha Israel[33], [34].
Iha passadu, hanesan haktuir iha livru II relatóriu finál husi CAVR, husi pájina 816 to’o 821, iha Assembleia Jerál ONU hodi ko’alia kona-ba rezolusaun ONU ba Timor-Leste nia kauza husi tinan 1975-1982, Israel sempre vota abstensaun dala 7 no la marka prezensa dala iha iha Reuniaun Assembleia Jerál ONU no pozisaun ne’e hanesan mos Estadus Unidus Amérika ne’ebé iha peródu hanesan Abstensaun dala ida iha tinan 1975 no kontra dala hitu iha Reuniaun no ida ne’e manifesta rejeisaun husi Israel ho maior apoiante Estadus Unidus Amérika ba ezijénsia ba edifikasaun Estadu Timor-Leste.
Oinsá ho Palestina? Estabelesimentu kooperasaun bilaterál entre Timor-Leste no Palestina komesa iha tinan 2004, liu-husi General Delegation of Palestine to Australia, New Zealand and the Pacific (GDOP) no iha tinan 2015, diplomata Palestinianu, Izzar Abdulhadi cizita Timor-Leste hodi hasoru malu ho líder oi-oin hodi deskuti kooperasaun iha setór oi-oin no Timor-Leste manifesta suporta ba autodeterminasaun povu Palestina no Palestina apresia Timor-Leste nia determinasaun hodi vota afavór iha tinan 2012, atu Palestina sai nasaun Naun-Observadór iha Assembelia Jerál ONU, afavor ba aplikasaun da-hat husi Konvensaun ba Occupied Palestinian Territories (OPT) no mos kondenasaun ba hasoru Konstrusaun povoada iha Westbank ho votus afavór ba votasaun hamutuk okaziaun 12, husi tinan 2003 to’o 2014.[35]
- Soliedariedade Timor-Leste ba Palestina nia Independénsia
Edifikasaun estadu Timor-leste mai husi mos husi soliedariedade internasionál ne’ebé kontribui maka’as mos ba prosesu luta ba auto determinasaun Timor-Leste nian no imajen sira kona-ba barbaridade husi militar Indonésia hamosu potestu oi-oin ba embaixada Indonesia, Estadus Unidus Amérika, Inglaterra no ONU, hodi exige hakotu assasinatu iha Timor-Leste.[36] Hodi rekoñese soliedariedade internasioál ne’e, mak iha preámblu husi Konstituisaun RDTL destaka papél desiziva husi soliedariedade internasionál hodi apoia Frente Diplomátika husi prosesu luta “Frente diplomática, iha mundo tomak ho hanoin ida de’it, loke dalan ba libertação final”.[37]
Iha konflitu ne’ ebé akontese iha Médiu Oriente, paíz sira ne’ ebé mak apoia invazaun Indonézia mai Timor-Leste[38],[39], hanesan mós nasaun ne’ebé mak apoia Israel hodi envolve konflitu iha médiu oriente[40], nune’e, husi prespetiva Timor-Leste nian, konserteza iha senáriu rua, entre apoiu entidade ne’ ebé antes ne’e apoia okupasaun iha Timor ka apoia rai ne’ ebé ninia teritóriu hetan okupasaun no sofre esperiénsia moruk hanesan timor-oan iha passadu husi tinan 1975 to’o 1999.
Sosiedade Timor nunka haluha ba saida mak rai seluk halo ba Timor-leste nia ukun rasik an no husi asaun brutal ne’ebé mak exérsitu Israel halo ba sidadaun Palestina mak iha tinan loron 19 fulan Janeiru tinan 2009 Forúm ONG Timor-Leste – FONGTIL realiza konferénsia imprensa ida hodi halo reajen ba konflitu iha final fulan Dezembru tinan 2008 ne’ebé hamate sidadaun palestinianu 1200. Husi konferénsia imprensa ne’e, organizasaun sosiedade sivil mos halo reajen ba impedimentu hasoru joventude Palestina ne’ebé atu partisipa iha Konferénsia Juventude Internasional iha Díli, konsidénsia ho loron massakre Santa Cruz tinan 2008, tanba militar Israel halo serku no la autoriza palestinianu sira atu sai husi àrea Westbank. Husi experiénsia moruk ne’ebé timor oan sente iha Passadu, Timor-Leste halo apelu ida ba parte Israel – Hamas, atu hapara konflitu no mos ba ONU atu aplika sasaun ba Israel ne’ebé brutalmente oho sidadaun Palestina ne’ebé balun sívil, inklui mos labarik.[41]
Ho atake Hamas ba Israel iha loron 7 fulan Outubru tinan 2023, hodi rezulta kontra atake husi Israel no hamate ema tuir dadus ne’ebé sita husi VOA Indonesia, to’o loron 10 fulan Janeiru tinan 2025, konflitu iha gaza hamate ona sidadaun liu rihun 46, husi totál populasaun 2,3 millaun (inklui feto no labarik), antes konflitu[42]. Ho atake ne’e, organizasaun sosiedade sivi iha Timor-Leste fó nafatin soliedariedade no ONG La’o Hamtuk apela intervensaun ONU nia hodi hapara konflitu iha Palestina, liu-liu iha Gaza no mos nasaun sira hanesan Estadus Unidus Amérika, Inglaterra, Kanadá no Holanda no seluk tan atu hapara apoiu ba Israel, inklui halo denúnsia ba falta efetivividade husi Konsellu Seguransa iha Nasoins Unida, hodi halo asaun efetivu no la fó prioridade atu termina sofrimentu husi povu rua ne’e enfrenta. La’o Hamutuk mos refere ba krize humanitária iha Gaza no relatóriu husi Integrated Food Security Phase Classification katak, kuaze 96% komunidade sei hasoru in-seguransa alimentaria agudaa, konsidénsia ho impedimentu bo blokeiu ba fornesimentu ai-moruk, alimentasaun no bé mos ba Faiza de Gaza[43].
Aproveita vizita Papa Francisco mai Timor-Leste[44], Organizasaun Naun Governamentál La’o Hamutuk manifesta soliedariedade ba luta husi povu Palestina[45] no pozisaun hanesan aprezenta liu-husi Karta Aberta husi Forúm ONG Timor-Leste ba Santo Padre Papa Francisco no apresia ba apelu ba diálogu no buka justisa no direitus umanus, liu – liu auto determinasaun.[46]
- Pozisaun husi Estadu Timor-Leste
Husi relasaun histórika ne’ebé Timor-Leste no Palestina dezde tinan 2004 no sosiedade Timor sempre firme hodi apoia luta palestinianu ba autodeterminasaun, tanba Palestina iha passajen histórika hanesan mos Timor-Leste no pozisaun ne’e hanesan mos saida mak manifesta husi nasaun viziñu Indonézia ne’ebé nunka hakiduk apoia Palestina nia autodeterminasaun.[47]
Hanesan mos Organizasaun Naun Governamental Timor-Leste nian, estadu iha pozisaun firme ba luta autodeterminasaun povu Palestina nian no hafoin vizita nasaun sira iha Mediu Oriente hodi hasoru malu ho lider sira husi Israel no Palestina iha loron 19 fulan Fevereiru tinan 2011, Premiadu Nobel da Pás, José Ramos-Horta halo apelu ida ba Estadu Unidus Amérika atu halo esforsu adisionál atu permite Israel no Palestina hodi tu’ur iha meza negosiasaun ho intensaun kria kalendáriu definidu ida kona-ba kriasaun estadu Palestina[48].
Durante diálogu “IISS Shangri-la Asia Security Dialogue Singapore, 31st May – 2nd June 2024” iha Singapura, Prezidente Repúblika no Laureadu Nobel ba Pás, José Ramos Horta manifesta ninia preokupasaun ba konflitu entre Hamas no Israel no halo apelu atu konflitu no respeita existénsia nasaun rua[49].
Iha Reuniaun Assembleia Jerál ONU nian iha loron 27 fulan Setembru tinan 2024, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão defende nesesidade reforma abrangente iha nivel Konsellu Seguransa ONU ba alargamentu membru permanente no naun permanente hodi hamosu arkitetura sólida no tranparante no mos Assembleia Jerál ONU iha poder importante ba kestaun seguransa atu evita estadu membru sira paraliza iha situasaun krítika no apela mos ba ONU atu assume papél importante ativa iha rezolusaun konflitu globál no promosaun ba pás[50] no manifesta preokupasaun kona-ba apou ba solusaun pasífika ba konflitu iha Israel, hodi hakotu lalais jenosídiu, ho uzu instrumentu husi direitu internasional, diplomasia no kooperasaun multilateral.[51]
- Solusaun ba Konflitu Israelo-Palestina husi Prespetiva Timor-Leste
Konflitu ne’ebé expanda iha médiu oriente ho tan apoia husi Hizbollah iha Líbano[52] Houti iha Iemen[53] no Iraun ne’ebé sai hanesan apoiante maka’as ba Hamas[54], ho tan nasaun sira hanesan Afrika do Súl, Egipto, Indonézia no seluk tan[55], inklui Israel hanesan Estadus Unidus Amérika, Fransa, Inglaterra, Kanadá no seluk tan konsidénsia ho sirkunstánsia Arab Spring ne’ebé tuir Sahide, 2015, kauza husi situasaun ekonómika no jeopolítika ba nesesidade reformas politika, halo konflitu ne’e tendensiálmente sai konflitu ho eskala globál no kada ida ne’ebé mak apoia parte ida husi autór ba konflitu iha médiu oriente, liu-liu iha Faiza de Gaza no Westbank ka Cisjordania ida-ida iha ninia interesse rasik[56], no sirkunstánsia ne’e aposta nesessidade ba solusaun ne’ebé mak viável no permanente ba konflitu ne’ebé mak akontese iha Israel no Palestina, hodi respeitu ba direitus humanus no soberania territórial ba kada rai ida nian.
Solusaun ne’ebé dala-barak sai hanesan prespetiva komúm no ida ne’e tuir proposta husi United Nation Special Comitte on Palestine – UNSCAP iha tinan 1947, antes estadu Israelita mosu iha loron 14 fulan Maiu tinan 1948, hodi hafahe ba territóriu Palestina ba rua “two state solution” no solusaun ne’e mos defende husi Repúblika Indonezia,[57] ne’ebé sai hanesan apoiante ba Palestina nia independénsia.
Two state solution ne’e mos hanesan pozisaun ne’ebé mak Timor-Leste defende iha ba rezolusaun konflitu entre Palestina no Israel no iha prespetiva ne’e, Organizasaun Naun Governamental La’o Hamutuk insiste iha 29 Agostu tinan 2024, atu hapara funu, inisia akordu sezar fogu no hahu diálogu ba solusaun “two state solution” hodi parte rua bele moris ho dame, no mos Forúm ONG Timor-Leste – FONGTIL apela ba promosaun dame no buka justisa, ba rai ne’ebé mak ninia territóriu hetan okupasaun husi rai seluk.
Governu Timor-Leste mos emite iha fulan Abril tinan 2024 preokupasaun profunda kona-ba situasaun konflitu iha médiu oriente no manifesta firmamente solusaun entre nasaun rua hodi rezolve konflitu entre Israelo-Palestino, hodi povu nasaun rua bele moris ho pás, dignidade no seguransa, ho diálogu, diplomasia, kooperesaun internasional ho forma respeitu bs direitu internasionál, pasífika no mos respeita direitu rai ida-idak nian, inklui apoia inisiativa sira ne’ebé mak defende Karta husi ONU.[58]
Iha palku internasional hanesan Assembleia Jerál ONU, voz husi estadu ida ba perspetiva jeopolitika ida ne’e iha influénsia bo’ot no tamba ne’e, iha fulan Setembru tinan 2024, Primeru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão apela atu Konsellu Seguransa ONU no komunidade internasional atu optimaliza instrumentu internasional hanesan direitu internasionál, diplomasia no kooperasaun internasional hodi rezolve litíjiu sira ho dalan pasífika no pozisaun ne’ e antes ne’e, subliña ona husi Prezidente Repúblika iha Shangri-la Asia Security Dialogue Singapore – IISS, 31st May – 2nd June 2024 katak, Primeiru Ministru Israel Benjamin Nataneyu no Hamas kontribui ona ba katástrope no ba oin, Israel respeita fronteira definidu antes 1967 hodi hari’ i dame no opsaun ne’ ebé mak Xefe Estadu propoin mak uniaun entre lideransa iha Palestina ho pragmátiku moderadu, konsiliatóriu, bele transforma Gaza no Cisjordánia ba modelu sira dame no rekonsiliasaun nian, governasaun di’ak, liberdade, prosperidade no respeita Israel nia direitu atu moris iha seguransa[59].
- Dilema entre apoiu Israel ka Palestina
Konflitu iha médiu oriente liu-liu iha Faiza de Gaza no Westbank, envolve Israel ne’ebé hetan apoiu husi Estadus Unidus Amérika, Inglaterra, Austrália no seluk tan. Husi parte Palestina hetan apoiu husi Iraun, Indonézia, Afrika do Súl no seluk tan.
Husi senáriu konjuntura jeopolítika ne’e, maske konflitu ne’e akontese iha terrióriu ki’ik husi mundu ne’e, envolve nasaun ho super poder polítiku-ekonómiku-militár ne’ebé tendensialmente bele halo konflitu nakfilak sai bo’ot, waihira komunidade internasionál la hola medida preventiva[60], liu-husi opsaun tolu ne’ebé Timor-Leste hanesan nasaun ki’ik ida, propoin hanesan solusaun viável.
História moruk povu palestinianu hanesan mos ho Timor-Leste ne’ebé moris iha periódu difísil durante tinan 24 nia laran no okupasaun Indonézia durante liu dékada rua ne’e, tuir Chega; 2005 halo Timor-oan liu 102.800, enkuantu iha Palestina, konflitu ne’ebé akontese iha husi tinan 2023 to’o 2024 hamate ona sidadaun rihun 42 resin,[61] ne’e hanesan krizi humanitária[62] ne’ebé presiza atensaun máximu husi komunidade internasionál no iha nesessidade urjensia ba arranju rezolusaun konflitu.
Husi senáriu jeopolítiku, husi inísu konflitu, konjuntura akontesimentu Arab Spring no seluk-tan nakonu ho konspirasaun,[63] ne’ebé tendensialmente envolve nasaun super poder sira no autór ba konflitu iha médiu oriente ne’e, hanesan mos autór ne’ebé suporta invazaun Indonézia mai Timor-Leste, husi situasaun ne’e, mosu pergunta, Será ke Timor-Leste apoia Palestina ne’ebé ninia esperiénsia moruk hanesan ho Timor-Leste? Ka apoia Israel ne’ebé ninia aliadu nasaun super poder sira ne’ebé iha kontrolu ba polítika politika, ekonómiku no poder iha mundu no mos Timor-Leste hanesan nasaun maioria katóliku no orijiun husi relijiaun ne’ebé Timor-Leste mos opta dezde inisiu husi evanjelizasaun mai husi Israel?. Husi prespetiva kona-ba soliedariedade komunidade Timor no mos pozisaun estadu, karik aposta ba nesesidade rezolve konflitu ne’ebé akontese atu labele transforma sai konflitu ho eskala mundiál no sé karik hanoin katak, saida mak Israel halo mak los, tenke konsiente katak, Kristaun iha Israel mos hetan deskriminasaun maka’as.[64], [65]
- KONKLUZAUN
História iha territóriu ne’ebé dadaun ne’e sai kampu batalla funu entre Hamas ne’ebé hanesan proxie husi Iraun, ho apoiante seluk, Fatah ne’ebé kontrola iha Cisjordania ka Westbank, Israel ne’ebé hetan apoiu husi Estadus Unidus Amérika ho nasaun super poder seluk iha mundu, eziste dezde periódes Antes de Kristu (AC), ne’ebé mai husi sivilizasaun oi-oin, husi Reinu Israel, Babilonia, Persia, Impériu Romanu, Bizantium, Arabe, Turkia Otomano no Britániku
Tranzisaun poder ba governasaun iha Palestina ne’e mak sai orijin husi konflitu ne’ebé naruk no parte Israel reklama katak, rai Kanaan ne’ebé tuir Israel (Síria, Líbano, Jordania, Israel no Palestina) mak rai ne’ebé mak Maromak promete ba Abrão no Isaac nia bei-oan sira tuir livru antigu testamentu no mos Torá (biblia judeu), enkuandu Palestinianu sira defende rai ne’e hanesan sira nia territóriu ne’ebé sira okupa histórikamente Antes Periódu Kristu (AC) no Israelita sira abandona ona dezde revolta judeu sira hasoru Impériu Romanu iha tinan 70 AC, hodi rezulta éxodu bo’ot husi Israelita sira ba rai kontinente Europa hodi buka moris, hodi hari’i Komunidade Judeu.
Epizódiu konflitu oi-oin iha Europa mos akontese ba Judeu sira to’o momentu Holocaust durante rejime Adolft Hitler iha fundu mundiál daruak, maibé ho apoiu Komunidade Judeu liu-husi movimentu nasionalista Zionis nia apoiu ba aliadu Inglaterra-Fransa, mak promete ba komunidade judeu rai ida atu hari’i estadu ida ne’ebé foun ida ne’e propoin dahuluk rai Uganda – Afrika, maibé Judeu-Britániku Chaim Weizman ne’ebé inisia Zionizme rejeita no hili territóriu Palestina to’o proklama independénsia iha tinan 1948 ne’ebé sai hanesan inísiu mehi moruk husi povu Palestina.
Dezde inísiu proklamasaun Israel hanesan nasaun ida, akontese revolta oi-oin husi Palestinianu sira ne’ebé la konkorda atu sira nia territóriu fahe ba rua no hadau gradualmente sira nia rai, inklui periódu Nakbah “dezastre”, funu Funu loron neen – Yon Kippur, Infantida “ Hakiduk”, funu maun alin entre Palestinianu sira (Hamas-Fatah), atake Israel iha Gaza no atake iha fulan Outubru tinan 2023 ne’ebé sai hanesan inísiu krize humanitária no destroisaun ho eskala bo’ot iha Gaza, ho soliedariedade husi proxie sira mak tendensialmente hamosu funu ho eskala global.
Iha konflitu ne’ ebé akontese iha Médiu Oriente, paíz sira ne’ ebé mak apoia invazaun Indonézia mai Timor-Leste, hanesan mós nasaun ne’ebé mak apoia Israel hodi envolve konflitu iha médiu oriente, nune’e, husi prespetiva Timor-Leste nian, konserteza iha senáriu rua, entre apoiu entidade ne’ ebé antes ne’e apoia okupasaun iha Timor ka apoia rai ne’ ebé ninia teritóriu hetan okupasaun no antes ne’ e apoiu maka’ as ba Timor-Leste nia autodeterminasaun.
Husi konflitu ne’ebé akontese iha mediu oriente, liu-liu entre Israel no Palestina no Timor-Leste ne’ebé mak hanesan nasaun ida ne’ebé mai husi luta naruk ne’ebé hamate Timor-oan rihun atus ida resin no alkansa independénsia ho apoiu mos husi soliedariedade internasional, defende nesesidade atu iha solusaun viável no permanete entre nasaun rua “two state solution” no Primeiru Ministru Kay Rala Xanan Gusmão no mos Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, inklui NGO hanesan La’o Hamutuk no FONGTIL ne’ebé sai sumbriña ba ONG sira, defende katak, konflitu ne’e rezolve ho optimalizasaun ba instrumentu internasional hanesan direitu internasional, diplomasia no kooperasaun internasionál hodi rezolve litijíu sira ho fasífika bele transforma Gaza no Cisjordánia ba modelu sira dame no rekonsiliasaun nian, governasaun di’ak, liberdade, prosperidade no respeita Israel nia direitu atu moris iha seguransa.
REFERÉNSIA
- Assembleia Constituente, Constituição da Repúblidemocrática de Timor-Leste, (2002), Timor-Leste.
- CAVR, II Relatóriu Komissaun Akollamentu Verdade no Rekonsiliasaun, (2015), PT Gramedia, Jacarta.
- Chega, Laporan Komisi Penerimaan, Kebenaran dan Rekonsiliasi (CAVR) di Timor-Leste Ringkasan Eksekutip: Ringkasan Eksekutip, (2005), Komisi Penerimaan, Kebenaran dan Rekonsiliasi (CAVR) di Timor-Leste.
- Nurjannah & Fakhruddin, (2011), Deklarasi Balfour: Awal Mula Konflik Israel Palestina, Universitas Negeri Jakarta, disponível iha: https://journal.unj.ac.id/unj/index.php/periode/article/view/10479
- Sahide, (2015), The Arab Spring: Membaca Kronologi dan Faktor Penyebabnya, Sekolah Pascasarjana Universitas Gadjah Mada, disponível iha: https://media.neliti.com/media/publications/81373-ID-the-arab-spring-membaca-kronologi-dan-fa.pdf
- Susmiihara, (2019), Konflik Arab – Israel di Palestina, Universitas Islam Negeri (UIN) Alauddin Makassar, disponível iha: https://journal.uin-alauddin.ac.id/index.php/adabiyah/article/download/2367/pdf/
- Bus, (2017), Deklarasi Balfour, Lahirnya Sebuah Prasangka 100 Tahun: Mengenang Satu abad Deklarasi Balfour 1917-2017, Universitas Islam Negeri Imam Bonjol Padang, disponível iha: https://rjfahuinib.org/index.php/khazanah/article/download/59/36
- Adhim & Yuliati, Konflik Terbentuknya Negara Israel pada Tahun 1948-1973, Universitas Negri Malang disponível iha: https://jurnal.iainponorogo.ac.id/index.php/asanka/article/view/2429
- Saude (2006), Zionisme dan Berdirinya Negara Israel, Stain Datokarama Palu, file:///C:/Users/DELL/Downloads/258-Article%20Text-525-1-10-20140316%20(1).pdf
- Mahamum, Tinjauan Kepustakaan (2021), ALACRITY : Journal Of Education Volume 1, Issue 2, Sumatra Utara, disponível iha: file:///C:/Users/DELL/Downloads/20-Article%20Text-61-1-10-20210709%20(3).pdf
- Detiknews, Seputar Deklarasi Kemerdekaan Palestina Tanggal 15 November 1988″ (2023), disponível iha: https://news.detik.com/berita/d-7038521/seputar-deklarasi-kemerdekaan-palestina-tanggal-15-november-1988
- Kompas, Ini 10 Momen Penting Perang Israel-Hamas, Dimulai 7 Oktober 2023 (2024), disponível iha: https://www.kompas.com/global/read/2024/04/22/191708170/ini-10-momen-penting-perang-israel-hamas-dimulai-7-oktober-2023?page=all
- CNN Indonesia, Apa Aliran Islam Hizbullah dan Houthi yang Bantu Hamas Lawan Israel? (2024), disponível iha: https://www.cnnindonesia.com/internasional/20240729152336-120-1126758/apa-aliran-islam-hizbullah-dan-houthi-yang-bantu-hamas-lawan-israel.
- Kumpraran, Sejarah Tanah Kanaan menurut Alkitab yang Disebut Tanah Perjanjian (2023), disponível iha: https://kumparan.com/berita-hari-ini/sejarah-tanah-kanaan-menurut-alkitab-yang-disebut-tanah-perjanjian-21VMe8Ob4ev/full
- Republika, Deklarasi Balfour, Awal Penjajahan Israel atas Palestina (2024), https://www.republika.id/posts/52763/deklarasi-balfour-awal-penjajahan-israel-atas-palestina
- JW, O povo de Israel entra em Canaã, diponíve; iha: https://www.jw.org/pt/biblioteca/livros/mensagem-da-biblia/os-israelitas-entram-na-terra-prometida/
- Detikjabar, Isra Miraj, Perjalanan Nabi Muhammad SAW ke Langit ke-7 dan Turunnya Perintah Salat (2023), disponivel iha: https://bpkh.go.id/masjid-al-aqsa-tempat-nabi-muhammad-pergi-ke-langit/
- https://www.cnbcindonesia.com/news/20200131073058-4-134153/makin-susut-ini-gambar-peta-palestina-baru-buatan-trump
- Kompas, Hari Ini dalam Sejarah: Berdirinya Organisasi Pembebasan Palestina (2021), disponível iha: https://www.kompas.com/tren/read/2021/05/28/120000765/hari-ini-dalam-sejarah–berdirinya-organisasi-pembebasan-palestina?page=all
- Wilson Center, Palestine Delegation in Peking (1965) disponível iha: https://digitalarchive.wilsoncenter.org/people/palestine-liberation-organization-plo
- Gramedia, Pengertian Syariah sebagai Pedoman Beragama Umat Islam, disponível iha: https://www.gramedia.com/literasi/pengertian-syariah/?srsltid=AfmBOooi6SkdWdC4JgBzT-ZBBVoFJxl-Zt1gpU1_yA1txg9PRWnlfGNA
- Kompas, Ikhwanul Muslimin : Serjarah dan Perkembangan, dan Pengaruh di Indonesia (2021), disponível iha: https://www.kompas.com/stori/read/2021/04/19/153447079/ikhwanul-muslimin-sejarah-perkembangan-dan-pengaruh-di-indonesia
- Detik, Hamas Adalah: Ketahui Sejarah, Tokoh, dan Kegiatannya (2023), disponível iha: https://www.detik.com/edu/detikpedia/d-6994758/hamas-adalah-ketahui-sejarah-tokoh-dan-kegiatannya
- Kumparan, Apa Itu Hamas Palestina? Ini Peran, Tujuan, dan Struktur Organisasinya (2023), disponivel iha: https://kumparan.com/berita-hari-ini/apa-itu-hamas-palestina-ini-peran-tujuan-dan-struktur-organisasinya-21UuvCAgjGE
- CNBC, Mengenal Hamas & Fatah: Awal Perseteruan & Upaya Perdamaian (2023), disponível iha: https://www.cnbcindonesia.com/news/20231009151824-4-479099/mengenal-hamas-fatah-awal-perseteruan-upaya-perdamaian
- Tempo, Israel Bunuh Dua Pimpinan Hamas Ismail Haniyeh dan Yahya Sinwar dalam Waktu 3 Bulan (2024), disponível iha: https://www.tempo.co/internasional/israel-bunuh-dua-pimpinan-hamas-ismail-haniyeh-dan-yahya-sinwar-dalam-waktu-3-bulan-629436
- BBC, Sunnis and Shias: What’s the story?, disponível iha: https://www.bbc.co.uk/teach/articles/z4q8382
- Tempo, 5 Milisi Pendukung Iran, Ada Houthi Hingga Organisasi Badr (2024) disponível iha: https://www.tempo.co/internasional/5-milisi-pendukung-iran-ada-houthi-hingga-organisasi-badr-66927
- Sindonews, 5 Alasan Iran Gencar Membantu Palestina Melawan Israel (2023), disponível iha: https://international.sindonews.com/read/1229075/45/5-alasan-iran-gencar-membantu-palestina-melawan-israel-1697613020?showpage=all
- CNN, DPR AS Setujui Bantuan Dana Perang Rp1.500 T untuk Israel dan Ukraina (2024), disponível iha: https://www.cnnindonesia.com/internasional/20240421021016-134-1088552/dpr-as-setujui-bantuan-dana-perang-rp1500-t-untuk-israel-dan-ukraina
- Tempo, Amerika Serikat Habiskan Rp356,7 Triliun Dukung Militer Israel Sejak Oktober 2023 (2023), disponível iha: https://www.tempo.co/internasional/amerika-serikat-habiskan-rp356-7-triliun-dukung-militer-israel-sejak-oktober-2023-1188645
- Tempo, 6 Fakta Perang Yom Kippur ketika Mesir dan Suriah Menyerang Israel pada 1973 (2023), disponível iha: https://www.tempo.co/internasional/6-fakta-perang-yom-kippur-ketika-mesir-dan-suriah-menyerang-israel-pada-1973-135153
- BBC, Mengapa Timur Tengah penting bagi Amerika Serikat? (2024), disponível iha: https://www.bbc.com/indonesia/articles/cj7dk81v30ko
- CNN, RUDAL: 4 Alasan Amerika Serikat Selalu ‘Loyal’ Dukung Israel (2024), disponível iha: https://www.cnnindonesia.com/internasional/20241220204041-137-1179641/rudal-4-alasan-amerika-serikat-selalu-loyal-dukung-israel
- Detik News, Apa Itu Holocaust? Ini Penjelasan dan Sejarah Istilahnya (2023), disponível iha: https://news.detik.com/berita/d-6536246/apa-itu-holocaust-ini-penjelasan-dan-sejarah-istilahnya
- CNBC, Ini Alasan Amerika ‘Sungkem’ ke Israel, Ada Motif Agama? (2023), https://www.cnbcindonesia.com/news/20230413184450-4-429753/ini-alasan-amerika-sungkem-ke-israel-ada-motif-agama
- Ricardo, Apa Itu Eskatologi? Pengertian, Makna dan Arti dan Penjelasan Eskatologi (2024), disponível iha: https://transformasi.com/2024/10/21/apa-itu-eskatologi-pengertian-makna-dan-arti-dan-penjelasan-eskatologi/
- Hixon, OPINION – AIPAC’s influence on the US’ politics (2024), disponível iha: https://www.aa.com.tr/en/analysis/opinion-aipac-s-influence-on-the-us-politics/3291116\
- AA, Israel bersikeras untuk tetap berada di zona penyangga tanah Suriah selama berbulan-bulan (2024), https://www.aa.com.tr/id/dunia/israel-bersikeras-untuk-tetap-berada-di-zona-penyangga-tanah-suriah-selama-berbulan-bulan/3423778
- Kompas, Kenapa Israel da Amerika Serikat Behubungan Baik? (2021), disponível iha: https://internasional.kompas.com/read/2021/11/30/040100370/kenapa-israel-dan-amerika-serikat-berhubungan-baik?page=all
- Detiknews, Berebut Minyak Tanah Suci, (2024) disponível iha: https://news.detik.com/kolom/d-7613847/berebut-minyak-tanah-suci
- AICAT, Cooperation with AICAT, disponível iha: https://www.aicat-arava.com/86374.html
- La’o Hamutuk, La’o Hamutuk nia Solidariedade ba Povu Palestina (2024), disponível iha: file:///C:/Users/DELL/Documents/ISRA-PALES/New%20Folder/New%20Folder/amrika/timor/240829SolidaridadePalestinaTe%20-%20laos%20hamutuk.pdf
- BBC, Mengapa Iran dibawa-bawa dalam pertikaian Israel-Hamas? (2023), dispinível iha: https://www.bbc.com/indonesia/articles/cv2z9eyemj9o
- Embassy of the State of Palestine, Timore-Leste, disponível iha: https://www.palestine-australia.com/bilateral-relations/pacific-nations/timore-leste/
- Governu Timor-Leste, história, disponível iha: https://timor-leste.gov.tl/?p=29
- Indoprogress, Invasi Indonesia ke Timor Timor: Darah di Tangan Dubes Australia dan “Jebakan Batman” ala Jakarta (2023), disponível iha: https://indoprogress.com/2023/06/invasi-indonesia-ke-timor-timor-dan-peran-australia/
- Kompas, Peran Henry Kissinger dalam invasi Indonesia ke Timor-Timur (2023), disponível iha: https://www.kompas.com/stori/read/2023/12/02/190000379/peran-henry-kissinger-dalam-invasi-indonesia-ke-timor-timur
- Liputan6, daftar 10 negara pendukung Palestina dan Israel (2023) disponível iha: https://www.liputan6.com/global/read/5421373/daftar-10-negara-pendukung-palestina-dan-israel
- La’o Hamutuk, Timor-Leste Solidarity for the Palestinian People in Gaza (2009), disponível iha: https://www.laohamutuk.org/War/09PalestineStmt.htm
- VOA, Studi: Korban Tewas Perang Gaza Bisa Tembus 40% Lebih Banyak (2025), https://www.voaindonesia.com/a/studi-korban-tewas-perang-gaza-bisa-tembus-40-lebih-banyak/7933189.html
- La’o Hamutuk, La’o Hamutuk nia Solidariedade ba Povu Palestina (2024), disponível iha: https://www.laohamutuk.org/Justice/240829SolidaridadePalestinaTe.pdf
- Governu Timor-Leste, Visita Apostólica de Sua Santidade o Papa Francisco a Timor-Leste: Programa, Restrições de Trânsito e Convite à Participação da População (2024), disponível iha: https://timor-leste.gov.tl/?p=39235&n=1
- La’o Hamutuk, La’o Hamutuk in Solidarity with the Palesnian People (2024), disponível iha: https://www.laohamutuk.org/Justice/240829SolidaridadePalestinaEn.pdf
- La’o Hamutuk, KARTA ABERTA HUSI FONGTIL BA SUA SANTIDADE PAPA FRANCISCO (2004), disponível iha: https://www.laohamutuk.org/Justice/240904KartaPapaFranciscoTe.pdf
- Kementrian Luar Negri Indonesia, MENLU RI tidak akan menyerah dukung Palesina, disponível iha: https://kemlu.go.id/portal/id/read/5842/berita/menlu-ri-indonesia-tidak-akan-menyerah-dukung-palestina\
- DN, Médio Oriente: Ramos-Horta apela a “esforços adicionais” na aproximação de israelitas e palestinianos (2011), disponível iha: https://www.dn.pt/arquivo/diario-de-noticias/medio-oriente:-ramos-horta-apela-a-%22esforcos-adicionais%22-na-aproximacao-de-israelitas-e-palestinianos.html
- Presidência da República, IISS Shangri-la Asia Security Dialogue Singapore, 31st May – 2nd June 2024 Remarks By J. RAMOS-HORTA President of Timor-Leste Nobel Peace Laureate Singapore, 1st June 2024, disponível iha: https://presidenciarepublica.tl/remarks-by-j-ramos-horta/
- UN, Xanana Gusmão pede reforma no Conselho de Segurança e financiamento climático (2024), disponível iha: https://news.un.org/pt/story/2024/09/1838356
- RTP, Xanana Gusmão pede mais poder em questões de segurança para Assembleia-Geral da ONU (2024), disponível iha: https://www.rtp.pt/noticias/mundo/xanana-gusmao-pede-mais-poder-em-questoes-de-seguranca-para-assembleia-geral-da-onu_n1603100
- Detiknews, Dukung Palestina, Pimpinan Hizbullah Tegaskan Tak Takut Hadapi Armada AS (2023), disponível iha: https://news.detik.com/internasional/d-7018418/dukung-palestina-pimpinan-hizbullah-tegaskan-tak-takut-hadapi-armada-as
- Tempo, Dukung Palestina Pasukan Houthi dari Yaman Mulai Ikut Serang Israel, Siapakah Milisi Ini? (2023) https://www.tempo.co/internasional/dukung-palestina-pasukan-houthi-dari-yaman-mulai-ikut-serang-israel-siapakah-milisi-ini–122049
- Detiknews, Iran Janji Bantu Hamas dalam Perang Lawan Israel (2023), disponível iha: https://news.detik.com/internasional/d-7042305/iran-janji-bantu-hamas-dalam-perang-lawan-israel
- Tempo, Daftar Negara yang Mendukung Palestina, Ada Indonesia (2024), disponível iha: https://www.tempo.co/internasional/daftar-negara-yang-mendukung-palestina-ada-indonesia-58157
- Ferdiansah, Konflik Palestina-Israel Perspektif Realisme: Kepentingan Nasional dan Anarki (2024), disponível iha: https://kumparan.com/muhamad-ferdiansah/konflik-palestina-israel-perspektif-realisme-kepentingan-nasional-dan-anarki-22PEH9ZprBj/full
- Kementrian Pendayaguaan Aparatur Negara dan Reformasi Birokrasi Indonesia, Atasi Konflik Palestina, Menlu RI Desak Solusi Dua Negara (2024), disponível iha: https://www.menpan.go.id/site/berita-terkini/berita-daerah/atasi-konflik-palestina-menlu-ri-desak-solusi-dua-negara
- Governu Timor-Leste, Declaração de Timor-Leste sobre o Conflito Israelo-Palestiniano (2024), disponível iha: https://timor-leste.gov.tl/?p=37465
- Kompas, Pertempuran Makin Sengit, Upaya Redam Perang Israel-Hamas agar Tak Meluas Kian Sulit (2024), disponível iha: https://www.kompas.id/baca/internasional/2024/01/08/pertempuran-kian-sengit-upaya-meredam-konflik-timteng-meluas-semakin-sulit
- Detik, Sejarah Konflik Israel dan Palestina Sejak 1948 (2024), disponível iha: https://www.detik.com/sumbagsel/berita/d-7573865/sejarah-konflik-israel-dan-palestina-sejak-1948
- VOA, Krisis Kemanusiaan di Gaza dan Tepi Barat Memburuk (2023), https://www.voaindonesia.com/a/krisis-kemanusiaan-di-gaza-dan-tepi-barat-memburuk/7350423.html
- Palthink, The Arab Spring: Conspiracy Theory or National Will, disponível iha: https://palthink.org/en/2013/05/1077/
- Kumparan, Israel Diskriminatif Terhadap Kristen, Gereja Yerusalem Putuskan Tutup (2019), disponível iha: https://kumparan.com/kumparannews/israel-diskriminatif-terhadap-kristen-gereja-yerusalem-putuskan-tutup
- BBC, Israel disebut melakukan kejahatan rasial ala apartheid atas Palestina, Human Rights Watch ungkap bukti-buktinya (2021), disponível iha: https://www.bbc.com/indonesia/majalah-56910754
[1] https://www.kompas.com/global/read/2024/04/22/191708170/ini-10-momen-penting-perang-israel-hamas-dimulai-7-oktober-2023?page=all
[2] https://www.cnnindonesia.com/internasional/20240729152336-120-1126758/apa-aliran-islam-hizbullah-dan-houthi-yang-bantu-hamas-lawan-israel
[3] https://kumparan.com/berita-hari-ini/sejarah-tanah-kanaan-menurut-alkitab-yang-disebut-tanah-perjanjian-21VMe8Ob4ev/1
[4] https://www.republika.id/posts/52763/deklarasi-balfour-awal-penjajahan-israel-atas-palestina
[5] https://www.jw.org/pt/biblioteca/livros/mensagem-da-biblia/os-israelitas-entram-na-terra-prometida/
[6] https://www.detik.com/jabar/berita/d-6572162/isra-miraj-perjalanan-nabi-muhammad-saw-ke-langit-ke-7-dan-turunnya-perintah-salat
[7] https://www.cnbcindonesia.com/news/20200131073058-4-134153/makin-susut-ini-gambar-peta-palestina-baru-buatan-trump
[8] https://www.kompas.com/tren/read/2021/05/28/120000765/hari-ini-dalam-sejarah–berdirinya-organisasi-pembebasan-palestina?page=all
[9] https://digitalarchive.wilsoncenter.org/people/palestine-liberation-organization-plo
[10] https://news.detik.com/berita/d-7038521/seputar-deklarasi-kemerdekaan-palestina-tanggal-15-november-1988
[11] https://www.gramedia.com/literasi/pengertian-syariah/?srsltid=AfmBOooi6SkdWdC4JgBzT-ZBBVoFJxl-Zt1gpU1_yA1txg9PRWnlfGNA
[12] https://www.kompas.com/stori/read/2021/04/19/153447079/ikhwanul-muslimin-sejarah-perkembangan-dan-pengaruh-di-indonesia
[13] https://www.detik.com/edu/detikpedia/d-6994758/hamas-adalah-ketahui-sejarah-tokoh-dan-kegiatannya
[14] https://kumparan.com/berita-hari-ini/apa-itu-hamas-palestina-ini-peran-tujuan-dan-struktur-organisasinya-21UuvCAgjGE
[15] https://www.cnbcindonesia.com/news/20231009151824-4-479099/mengenal-hamas-fatah-awal-perseteruan-upaya-perdamaian
[16] https://www.tempo.co/internasional/israel-bunuh-dua-pimpinan-hamas-ismail-haniyeh-dan-yahya-sinwar-dalam-waktu-3-bulan-629436
[17] https://www.bbc.co.uk/teach/articles/z4q8382
[18] https://www.tempo.co/internasional/5-milisi-pendukung-iran-ada-houthi-hingga-organisasi-badr-66927
[19] https://international.sindonews.com/read/1229075/45/5-alasan-iran-gencar-membantu-palestina-melawan-israel-1697613020?showpage=all
[20] https://www.cnnindonesia.com/internasional/20240421021016-134-1088552/dpr-as-setujui-bantuan-dana-perang-rp1500-t-untuk-israel-dan-ukraina
[21] https://www.tempo.co/internasional/amerika-serikat-habiskan-rp356-7-triliun-dukung-militer-israel-sejak-oktober-2023-1188645
[22] https://www.tempo.co/internasional/6-fakta-perang-yom-kippur-ketika-mesir-dan-suriah-menyerang-israel-pada-1973-135153
[23] https://www.bbc.com/indonesia/articles/cj7dk81v30ko
[24] https://www.cnnindonesia.com/internasional/20241220204041-137-1179641/rudal-4-alasan-amerika-serikat-selalu-loyal-dukung-israel
[25] https://news.detik.com/berita/d-6536246/apa-itu-holocaust-ini-penjelasan-dan-sejarah-istilahnya
[26] https://www.cnbcindonesia.com/news/20230413184450-4-429753/ini-alasan-amerika-sungkem-ke-israel-ada-motif-agama
[27] https://transformasi.com/2024/10/21/apa-itu-eskatologi-pengertian-makna-dan-arti-dan-penjelasan-eskatologi/
[28] https://www.aa.com.tr/en/analysis/opinion-aipac-s-influence-on-the-us-politics/3291116\
[29] https://www.aa.com.tr/id/dunia/israel-bersikeras-untuk-tetap-berada-di-zona-penyangga-tanah-suriah-selama-berbulan-bulan/3423778
[30] https://internasional.kompas.com/read/2021/11/30/040100370/kenapa-israel-dan-amerika-serikat-berhubungan-baik?page=all
[31] https://news.detik.com/kolom/d-7613847/berebut-minyak-tanah-suci
[32] https://www.aicat-arava.com/86374.html
[33] file:///C:/Users/DELL/Documents/ISRA-PALES/New%20Folder/New%20Folder/amrika/timor/240829SolidaridadePalestinaTe%20-%20laos%20hamutuk.pdf
[34] https://www.bbc.com/indonesia/articles/cv2z9eyemj9o
[35] https://www.palestine-australia.com/bilateral-relations/pacific-nations/timore-leste/
[36] https://timor-leste.gov.tl/?p=29
[37]https://www.parlamento.tl/sites/default/files/parlamento.tl/docs/Legislacao%20Relevante/constituisaun%20RDTL/C-RDTL.pdf?language=tl
[38] https://indoprogress.com/2023/06/invasi-indonesia-ke-timor-timor-dan-peran-australia/
[39] https://www.kompas.com/stori/read/2023/12/02/190000379/peran-henry-kissinger-dalam-invasi-indonesia-ke-timor-timur
[40] https://www.liputan6.com/global/read/5421373/daftar-10-negara-pendukung-palestina-dan-israel
[41] https://www.laohamutuk.org/War/09PalestineStmt.htm
[42] https://www.voaindonesia.com/a/studi-korban-tewas-perang-gaza-bisa-tembus-40-lebih-banyak/7933189.html
[43] https://www.laohamutuk.org/Justice/240829SolidaridadePalestinaTe.pdf
[44] https://timor-leste.gov.tl/?p=39235&n=1
[45] https://www.laohamutuk.org/Justice/240829SolidaridadePalestinaEn.pdf
[46] https://www.laohamutuk.org/Justice/240904KartaPapaFranciscoTe.pdf
[47] https://kemlu.go.id/portal/id/read/5842/berita/menlu-ri-indonesia-tidak-akan-menyerah-dukung-palestina
[48] https://www.dn.pt/arquivo/diario-de-noticias/medio-oriente:-ramos-horta-apela-a-%22esforcos-adicionais%22-na-aproximacao-de-israelitas-e-palestinianos.html
[49] https://presidenciarepublica.tl/remarks-by-j-ramos-horta/
[50] https://news.un.org/pt/story/2024/09/1838356
[51] https://www.rtp.pt/noticias/mundo/xanana-gusmao-pede-mais-poder-em-questoes-de-seguranca-para-assembleia-geral-da-onu_n1603100
[52] https://news.detik.com/internasional/d-7018418/dukung-palestina-pimpinan-hizbullah-tegaskan-tak-takut-hadapi-armada-as
[53] https://www.tempo.co/internasional/dukung-palestina-pasukan-houthi-dari-yaman-mulai-ikut-serang-israel-siapakah-milisi-ini–122049
[54] https://news.detik.com/internasional/d-7042305/iran-janji-bantu-hamas-dalam-perang-lawan-israel
[55] https://www.tempo.co/internasional/daftar-negara-yang-mendukung-palestina-ada-indonesia-58157
[56] https://kumparan.com/muhamad-ferdiansah/konflik-palestina-israel-perspektif-realisme-kepentingan-nasional-dan-anarki-22PEH9ZprBj/full
[57] https://www.menpan.go.id/site/berita-terkini/berita-daerah/atasi-konflik-palestina-menlu-ri-desak-solusi-dua-negara
[58] https://timor-leste.gov.tl/?p=37465
[60] https://www.kompas.id/baca/internasional/2024/01/08/pertempuran-kian-sengit-upaya-meredam-konflik-timteng-meluas-semakin-sulit
[61] https://www.detik.com/sumbagsel/berita/d-7573865/sejarah-konflik-israel-dan-palestina-sejak-1948
[62] https://www.voaindonesia.com/a/krisis-kemanusiaan-di-gaza-dan-tepi-barat-memburuk/7350423.html
[63] https://palthink.org/en/2013/05/1077/
[64] https://kumparan.com/kumparannews/israel-diskriminatif-terhadap-kristen-gereja-yerusalem-putuskan-tutup
[65] https://www.bbc.com/indonesia/majalah-56910754(Asesu Youtube/Facebook https://www.facebook.com/Media1Timor Media ONE Timor)
Ita nia komentariu konaba post ne'e.