Dili (www.mediaonetimor.co) – Dahuluk iha ístoria Timor-Leste (TL), Organizasaun Nasoens Unidas (ONU) hala’o Semináriu Rejionál Pasifiku kona-ba komitee spesiál dekolonizasaun (Special Committee on Decolonization-C24) Nasoens Unidas nian, iha ámbitu dékada internasionál dahaat ba eradikasaun kolonializmu tinan 2021 to’o tinan 2030.
, ne’ebé sei partisipa husi nasaun besik 50 ho ninia ema besik nain 100-resin, hala’o iha loron 21 to’o 23 Maiu 2025, iha Dili, TL.
“Nasaun besik 50 iha mundu, inklui territoriu ne’ebé to’o agora seidauk iha ninia administrasaun, hamutuk sei partisipa semináriu iha Dili, ne’ebé hahú husi loron 21 to’o 23 Maiu 2025. Semináriu ne’e hola parte hosi semináriu Nasoins Unidas nian ne’e, primeira ves iha ita nia istória”.
Lia fuan hirak ne’e hato’o husi reprezentante permanente misaun TL iha Nasoens Unidas, Embaixador Deonizio Babo ba Jornalista sira iha Sala VIP Aeroportu Komoro, Segunda, (19/05/2025).
Historikamente C24 harii hodi hatán ba rezolusaun 1514 (XV) tinan 1960 nian, ne’ebé afirma direitu povu hotu-hotu nian ba autodeterminasaun no hakotu kolonializmu iha ninia forma hotu-hotu. Iha inisiu kompostu husi membru 17, hafoin habelar ba membru 24. Nune’e koñesidu nu’udar Komité rua nulu-resin-haat (C24).
Misaun no knaar prinsipál sira husi C24 maka hanesan:
- Halo monitorizasaun ba teritóriu sira ne’ebé la’ós auto-governasaun.
- Enkoraja no fasilita prosesu dekolonizasaun, inklui halo rekomendasaun ba Asembleia Jeral ONU.
- Halo vizita, audiénsia, no estudu diretu iha teritóriu naun-autogovernasaun sira hodi kompriende situasaun polítika no hakarak povu lokál nian.
- Apoia direitu ba autodeterminasaun nasaun sira nian ne’ebé sei iha ukun koloniál nia okos.
- Promove akordu pasífiku no diálogu entre podér koloniál no povu sira hosi teritóriu sira ne’ebé la’ós auto-governasaun.
Maibé relasiona ho Nasaun TL, C24 dezempeña knaar xave hodi apoia TL nia luta ba independénsia. Liu-liu hafoin okupasaun Indonézia iha tinan 1975. Komité konsistentemente inklui TL iha ninia lista territóriu sira ne ebé atu deskoloniza no husu akordu ida bazeia ba prinsípiu autodeterminasaun.
Dionizio Babo esplika liutan, semináriu Rejionál Pasifiku C24 ne’e hala’o ho auspísiu komité espesiál ba situasaun implementasaun deklarasaun kona-ba Konsensaun Independénsia ba nasaun no povu koloniál sira. Tema ba Semináriu 2025 maka; dalan sira ba futuru sustentável ida – avansa dezenvolvimentu sosiu ekonómiku no kulturál hosi Territóriu sira ne’ebé la’ós-auto-governadu.
Katak Dionizio Babo, komisaun espesiál C24 sei konsidera konkluzaun no rekomendasaun sira hosi Semináriu ne’e iha nia sesaun substantiva ne’ebé sei hala’o hosi loron 9 to’o loron 20 fulan-Juñu no tuir mai sei transmite ba Asembleia Jerál.
Embaixadora Menissa Rambally husi Santa Lúcia, nu’udar Prezidente Komisaun Espesiál, sei prezide Semináriu ne’e. Partisipante sira semináriu nian ne’ebé hetan konvite inklui delegasaun Komité Espesiál ida ne’ebé kompostu hosi meza no membru sira hosi grupu rejionál sira, Estadu-membru sira Nasoins Unidas nian, inklui Poder administradór sira, no mós reprezentante sira hosi Territóriu sira, sosiedade sivíl, no organizasaun naun-governamentál sira, no mós peritu sira.
Membru Komité Espesiál na’in 29 ne’e mak Antigua no Barbuda, Bolívia, Xile, Xina, Kongo, Kosta Marfim, Kuba, Dominika, Ekuadór, Etiópia, Fiji, Grenada, Índia, Indonézia, Iraun, Irake, Mali, Nikarágua, Papua Nova Guiné, Federasaun Rúsia, Saint Lucent no Saint Vicia Grenadines, Serra Leoa, Síria, Timor-Leste, Tunízia, Repúblika Unida Tanzánia no Venezuela.
Delegasaun partisipante semináriu rejionál komitee C24 tinan 2025 to’o ona iha aeroportu Dili iha loron 19 Maiu 2025, hodi partisipa mos selebrasaun loron restaurasaun Independensia 20 Maiu iha Palasiu Prezidemsiál Nicolao Lobato.
Seminariu ho implementasaun dékada internasionál ba dahaat ba eradikasaun kolonializmu no dalan sira ba futuru sustentável – avansa dezenvolvimentu sosioekonómiku no kulturál hosi territóriu sira ne’ebé laos-auto-governadu.
Semináriu rejionál Pasífiku ho tema kona-ba implementasaun Dékada Internasionál ba Dahaat ba Eradikasaun Kolonializmu. (2.) Dalan sira ba futuru sustentável – avansa dezenvolvimentu sosioekonómiku no kulturál hosi Territóriu sira ne’ebé la’ós-auto-governadu
“Primeira ves MNEC hamutuk ho misaun permanente iha Nasoins Unidas iha Nova Iorke ho autorizasaun Nasoins Unidas nian organiza primeira ves seminariu rejionál iha pasífiku, iha Timor-Leste ba tinan ida ne’e” sita Embaixador Dionisio Babo.
Embaixadór Babo esplika C24 nia papél halo diskusaun hodi buka solusaun oinsa resolve territóriu sira ne’ebé maka seidauk hetan ukun rasik an. Maibe territoriu sira ne’e, tenke rejista hanesan membru C24. Ba terriotoriu sira ne’ebé maka seidauk rejista no rekoñese hosi Nasoins Unidas, sira seidauk tama iha ámbitu ida ne’e.
Nia dehan, iha teritoriu barak iha mundu hakarak atu hetan deskolonializasaun, hakarak hamriik mesak. Hakarak ukun an maibé sira seidauk rekoñesidu iha ONU.
Seminariu C24, Uluk diskusaun sira ne’e halo hotu iha ONU, maibé iha tinan hirak ikus ne’e atu halo buat ne’e besik ba Nasoins membru sira, entaun desidi halo fora hosi ONU iha Nova Iorke, Tuir mai, tinan-tinan halo iha fatin diferente, hanesan Latina Amerika, Karibea no Pásifiku.
Komité Espesiál ba Deskolonizasaun (C24)
Komité Espesiál kona-ba Situasaun kona-ba Implementasaun Deklarasaun kona-ba Koncesaun Independénsia ba Nasaun no Povu Koloniál sira koñesidu mós hanesan Komité Espesiál kona-ba Deskolonizasaun, ka C-24.
C-24 harii iha tinan 1961 hosi Asembleia Jerál (GA), hanesan ninia órgaun subsidiáriu ne’ebé dedika ba kestaun dekolonizasaun nian, tuir rezolusaun GA nian 1654 (XVI) hosi 27 Novembru 1961.
Mandatu C-24
Tuir rezolusaun GA 1654 (XVI), C-24 hetan mandatu atu (i) ezamina aplikasaun Deklarasaun kona-ba Koncesaun Independénsia ba Nasaun no Povu Koloniál sira (rezolusaun GA 1514 (XV) hosi 14 Dezembru 1960, ne’ebé tuir mai refere hanesan “Deklarasaun” no sujestaun sira (ii) atu halo rekomendasaun no sujestaun sira kona-ba (ii) progresu no extensaun husi implementasaun Deklarasaun nian. C-24 hahú nia serbisu iha tinan 1962.
C-24 tinan-tinan halo revizaun ba lista Territóriu sira ne’ebé Ladauk Ukun rasik an ne’ebé Deklarasaun ne’e aplikavel. Nia mós rona deklarasaun sira hosi reprezentante sira hosi Territóriu sira ne’ebé la’dauk ukun an iha nia sesaun anuál sira, haruka misaun vizitante sira ba Territóriu sira ne’ebé la’dauk ukun an no organiza tinan-tinan semináriu rejionál sira.
C24 (ka Koletivu 24) maka grupu informál ida hosi rejiaun ka entidade sira ne’ebé defende independénsia ka autodeterminasaun. Normalmente sira tuir fórum sira hanesan Komité Espesiál ONU nian kona-ba dekolonizasaun (koñesidu mós hanesan Komité 24 ka C-24). Komité ida-ne’e forma hosi ONU atu ajuda teritóriu sira ne’ebé la’ós autónomu hetan independénsia.
Tuir mai maka lista ida hosi teritóriu sira ne’ebé maka ofisialmente konsidera nafatin hanesan Territóriu La’ós-Autónomu sira hosi ONU no tama iha ámbitu hosi Komité hosi 24 (tuir dadus ikus liu to’o tinan 2024):
Lista Territóriu sira ne’ebé ladauk ukun aan iha Komisaun C-24 nia atensaun:
- Sahara Osidentál (Áfrika) – reklama hosi Maroko, maibé rekoñese hosi nasaun barak nu’udar estadu la’ós independente.
- Polinézia Franseza (Fransa) – teritóriu iha Pasífiku.
- Nova Kaledónia (fransés) – teritóriu iha Pasífiku ho movimentu independénsia ativu.
- Tokelau (Nova Zelándia) – teritóriu ki’ik iha Pasífiku.
- Guam (EUA) – teritóriu la’ós estadu nian iha Pasífiku.
- Samoa Amerikana (EUA) – territóriu iha Pasífiku.
- Anguilla (Inglés) – iha Karibe.
- Bermuda (Inglatera)
- Illa Virjen Britániku sira (Reinu Unidu)
- Illa Cayman (Inglatera)
- Illa Malvinas / Islas Malvinas (Reinu Unidu, reklama hosi Arjentina)
- Montserrat (Inglatera)
- Santa Elena (Inglatera)
- Illa Turks no Caicos (Inglatera)
- Gibraltar (Britániku, reklama hosi España)
- Illa Pitcairn (Inglatera)
- Nota: Timor-Leste mós tama iha lista ida-ne’e molok hetan independénsia hosi Indonézia iha tinan 2002.
Komité Espesiál kona-ba Situasaun kona-ba Implementasaun Deklarasaun kona-ba Koncesaun Independénsia ba País no Povu Koloniál sira (C24) deside katak Konferénsia Rejionál Pasífiku C24 2025 sei hala’o iha Dili, Timor-Leste, iha loron 21 to’o 23 fulan-maiu tinan 2025.
Reaje ba anúnsiu ne’e, Timor-Leste foti liafuan hodi agradese ba Prezidente, Membru Meza, Membru Komité, no Observadór sira, ba konfiansa ne’ebé fó ba Timor-Leste hodi sai uma-na’in ba Semináriu Rejionál Pasífiku 2025 nian.
Timor-Leste hetan onra boot ba jestu ida-ne’e ne’ebé la’ós de’it rekoñese nia reziliénsia no dedikasaun ba prinsípiu sira autodeterminasaun no dekolonizasaun nian maibé mós reforsa espíritu kolaborativu ne’ebé kesi metin komunidade.
Timor-Leste prontu atu fornese ambiente ida ne’ebé hakiak no inspira ba diálogu, reflesaun, no planeamentu estratéjiku ne’ebé semináriu garante, no atu kolabora, apoia, no selebra ho ema hotu ba futuru ida ne’ebé dekolonizasaun la’ós de’it objetivu maibé realidade moris ba ema hotu.
Timor-Leste fiar metin katak esforsu koletivu bele ultrapasa dezafiu sira ne’ebé dura husi dekolonizasaun, haburas dezenvolvimentu sustentável, no garante katak lian hotu-hotu rona no respeita.
Órgaun ho membru na’in 29 – ne’ebé formalmente koñesidu hanesan Komité Espesiál kona-ba Situasaun kona-ba implementasaun hosi Deklarasaun kona-ba Koncesaun Independénsia ba Nasaun no Povu Koloniál sira – organiza semináriu anuál sira, ne’ebé alterna entre rejiaun sira Karibe no Pasífiku nian, hodi haree filafali implementasaun hosi Planu Asaun nian ba Dekada Internasionál Eradika Koloniál nian.
Bainhira Nasoins Unidas harii iha tinan 1945, ema millaun 750 – kuaze tersu ida hosi populasaun mundiál iha tempu ne’ebá – moris iha Territóriu sira ne’ebé la’ós auto-governasaun, dependente ba Poténsia koloniál sira.
Hahú hosi ne’ebá, liu 80 eis-kolónia sira hetan ona sira nia independénsia. Entre sira, Territóriu Konfiansa 11 hotu-hotu hetan ona autodeterminasaun liuhosi independénsia ka asosiasaun livre ho Estadu independente ida.
Eis-Teritóriu sira ne’ebé la’ós-autogovernadu la tama ona iha lista Territóriu sira ne’ebé la’ós-autogovernadu tanba sira nia mudansa iha estatutu ka nu’udar rezultadu hosi sira nia opsaun ba independénsia, asosiasaun livre ka integrasaun ho Estadu independente ida. Ohin loron, iha Territóriu La’ós-Auto-Governu 17 maka sei iha no ema menus hosi millaun 2 maka hela iha Territóriu sira hanesan ne’e. (Asesu Youtube–https://www.youtube.com/@Media1Timor/Facebook- https://www.facebook.com/Media1Timor/Iha moos Kursu Jornalizmu no Lian Inglesh)
Ita nia komentariu konaba post ne'e.