Dili (www.mediaonetimor.co) – Dahuluk iha ístoria Timor-Leste (TL), Organizasaun Nasoens Unidas (ONU) hala’o Semináriu Rejionál Pasifiku kona-ba komitee spesiál dekolonizasaun (Special Committee on Decolonization-C24) Nasoens Unidas nian, iha ámbitu dékada internasionál dahaat ba eradikasaun kolonializmu tinan 2021 to’o tinan 2030.
“Nasaun besik 50 iha mundu, inklui territoriu ne’ebé to’o agora seidauk iha ninia administrasaun no hakarak atu ukun an, hamutuk sei partisipa semináriu pasifiku rejionál iha Dili, ne’ebé sei hala’o hahú husi loron 21 to’o 23 Maiu 2025. Semináriu ne’e hola parte hosi semináriu Nasoins Unidas nian, ba dahuluk iha ita nia istória”.
Lia fuan hirak ne’e hato’o husi reprezentante permanente misaun TL iha Nasoens Unidas, Embaxador Deonisio Babo ba Jornalista sira iha Sala VIP Aeroportu Komoro, Segunda, (19/05/2025).
Historikamente Committee 24 (C24) harii iha loron 27 Novembru 1961, hodi hatán ba rezolusaun 1514 (XV) tinan 1960 nian, ne’ebé afirma direitu povu hotu-hotu nian ba autodeterminasaun no hakotu kolonializmu iha ninia forma hotu-hotu. Katak, C24 sei fó asistensia ba nasaun hirak ne’ebé luta atu hakarak ukun rasik an.
Iha inisiu, C24 kompostu husi membru nasaun 17, hafoin habelar ba membru nasaun 24. Nune’e koñesidu nu’udar Komité rua nulu-resin-haat (Committee 24 – C24) to’o ohin loron. Misaun no knaar prinsipál sira husi C24 maka hanesan:
- Halo monitorizasaun ba teritóriu sira ne’ebé la’ós auto-governasaun.
- Enkoraja no fasilita prosesu dekolonizasaun, inklui halo rekomendasaun ba Asembleia Jeral ONU.
- Halo vizita, audiénsia, no estudu diretu iha teritóriu naun-autogovernasaun sira hodi kompriende situasaun polítika no hakarak povu lokál nian.
- Apoia direitu ba autodeterminasaun nasaun sira nian ne’ebé sei iha ukun koloniál nia okos.
- Promove akordu pasífiku no diálogu entre podér koloniál no povu sira hosi teritóriu sira ne’ebé la’ós auto-governasaun.
Maibé relasiona ho Nasaun TL, C24 dezempeña knaar xave hodi apoia TL nia luta ba independénsia. Liu-liu hafoin okupasaun Indonézia iha tinan 1975, C24 konsistentemente inklui TL iha ninia lista territóriu sira ne’ebé atu deskoloniza no husu akordu ida bazeia ba prinsípiu autodeterminasaun.
Dionisio esplika liutan, semináriu Rejionál Pasifiku C24 tinan 2025 ho tema; implementasaun dékada internasionál dahaat ba eradikasaun kolonializmu nian dalan ba futuru sustentável ida – avansa dezenvolvimentu sosioekonómiku no kulturál hosi territóriu sira ne’ebé la’ós auto governadu.
C24 nu’udar komité espesiál ba situasaun implementasaun deklarasaun kona-ba konsensaun independénsia ba nasaun no povu koloniál sira maka hatutan Dionisio, komisaun espesiál C24 sei konsidera konkluzaun no rekomendasaun sira hosi semináriu ne’e iha nia sesaun substantiva ne’ebé sei hala’o hosi loron 09 to’o loron 20 fulan Juñu tinan ne’e. No tuir mai sei transmite ba Asembleia Jerál ONU nian.
Embaxadór Dionisio dehan, Embaixadora Menissa Rambally husi Santa Lúcia ne’ebé mos nu’udar Prezidente Komisaun Espesiál C24 maka sei prezide Semináriu ne’e. Partisipante sira semináriu nian ne’ebé hetan konvite inklui delegasaun Komité Espesiál ida ne’ebé kompostu hosi meza no membru sira hosi grupu rejionál sira, Estadu-membru sira Nasoins Unidas nian, inklui poder administradór sira, no mós reprezentante sira hosi territóriu sira, sosiedade sivíl, no organizasaun naun-governamentál sira, no mós peritu sira.
Membru Komité Espesiál na’in 29 ne’e mak hanesan; Timor-Leste, Antigua no Barbuda, Bolívia, Xile, Xina, Kongo, Kosta Marfim, Kuba, Dominika, Ekuadór, Etiópia, Fiji, Grenada, Índia, Indonézia, Iraun, Irake, Mali, Nikarágua, Papua Nova Guiné, Federasaun Rúsia, Saint Lucent no Saint Vicia Grenadines, Serra Leoa, Síria, Tunízia, Repúblika Unida Tanzánia no Venezuela.
Delegasaun partisipante semináriu rejionál C24 tinan 2025 to’o ona iha aeroportu Dili iha loron 19 Maiu 2025, hodi partisipa mos selebrasaun loron restaurasaun Independensia Timor-Leste nian iha loron 20 Maiu iha Palasiu Prezidensiál Nicolao Lobato.
“Uluk Timor-Leste sai membru, maibé hafoin C24 fó tulun ba referêndum iha tinan 1999 hodi ita ukun rasik an, maka agora Timor-Leste sai deit hanesan membru komité spesiál. No rajaun hili ita maka sai uma nain ne’e, hodi sai ezemplu no referensia ba nasaun hirak ne’ebé sira nia territóriu seidauk ukun an. Maibé, terrotóriu hirak ne’e priense ona kriteria hodi sai membru C24”, Dionisio esplika.
Lista Territóriu sira ne’ebé ladauk ukun aan iha Komisaun C24 nia atensaun:
- Sahara Osidentál (Áfrika) – reklama hosi Maroko, maibé rekoñese hosi nasaun barak nu’udar estadu la’ós independente.
- Polinézia Franseza (Fransa) – teritóriu iha Pasífiku.
- Nova Kaledónia (fransés) – teritóriu iha Pasífiku ho movimentu independénsia ativu.
- Tokelau (Nova Zelándia) – teritóriu ki’ik iha Pasífiku.
- Guam (EUA) – teritóriu la’ós estadu nian iha Pasífiku.
- Samoa Amerikana (EUA) – territóriu iha Pasífiku.
- Anguilla (Inglés) – iha Karibe.
- Bermuda (Inglatera)
- Illa Virjen Britániku sira (Reinu Unidu)
- Illa Cayman (Inglatera)
- Illa Malvinas / Islas Malvinas (Reinu Unidu, reklama hosi Arjentina)
- Montserrat (Inglatera)
- Santa Elena (Inglatera)
- Illa Turks no Caicos (Inglatera)
- Gibraltar (Britániku, reklama hosi España)
- Illa Pitcairn (Inglatera)
- Nota: Timor-Leste mós tama iha lista ida-ne’e molok hetan independénsia hosi Indonézia iha tinan 2002.
Nia hatete, C24 nia papél halo diskusaun hodi buka solusaun oinsa resolve territóriu sira ne’ebé maka seidauk hetan ukun rasik an. Maibé territoriu sira ne’e, tenke rejista hanesan membru C24. Ba terriotoriu sira ne’ebé maka seidauk rejista no seidauk rekoñese hosi Nasoins Unidas, sira seidauk tama iha ámbitu C24.
Katak Dionisio, iha teritoriu barak iha mundu hakarak atu hetan deskolonializasaun. Hakarak hamriik mesak. Hakarak ukun na. Maibé sira seidauk rekoñesidu iha ONU liu husi C24.
Antes ne’e semináriu C24 nia diskusaun hatutan Dionisio, halo hotu iha ONU. Maibé iha tinan hirak ikus ne’e semináriu C24 atu halo besik ba nasaun membru sira, maka desidi halo fora hosi ONU iha Nova Iorke. Tuir mai tinan-tinan halo iha fatin diferente. Hanesan; Latina Amerika, Karibea no Pásifiku.
“Primeira ves MNEC hamutuk ho misaun permanente iha Nasoens Unidas iha Nova Iorke ho autorizasaun Nasoins Unidas nian organiza seminariu rejionál iha pasífiku, iha Timor-Leste ba tinan ida ne’e”, sita Embaixador Dionisio Babo.
Komité Espesiál ba Deskolonizasaun (C24)
Komité espesiál C24 forma hosi ONU atu ajuda teritóriu sira ne’ebé la’ós autónomu hetan independénsia. Nune’e C24 maka sei implementa deklarasaun Koncesaun Independénsia ba Nasaun no Povu Koloniál sira. Komité ne’e mos koñesidu hanesan Komité Espesiál kona-ba Deskolonizasaun, ka C-24.
Harii iha loron 27 Novembru tinan 1961 hosi Asembleia Jerál (GA), hanesan ninia órgaun subsidiáriu ne’ebé dedika ba kestaun dekolonizasaun nian, tuir rezolusaun GA nian 1654 (XVI) hosi 27 Novembru 1961.
Rezolusaun GA 1654 (XVI), C-24 hetan mandatu atu:
- Ezamina aplikasaun Deklarasaun kona-ba Koncesaun Independénsia ba Nasaun no Povu Koloniál sira (rezolusaun GA 1514 (XV) hosi 14 Dezembru 1960, ne’ebé tuir mai refere hanesan “Deklarasaun” no sujestaun sira.
- Atu halo rekomendasaun no sujestaun sira kona-ba, progresu no extensaun husi implementasaun deklarasaun nian ne’ebé C-24 hahú nia serbisu iha tinan 1962.
C24 tinan-tinan halo revizaun ba lista territóriu sira ne’ebé seidauk ukun rasik an. Kada tinan, C24 sei haruka misaun vizitante sira ba territóriu hirak ne’ebé seidauk ukun an ne’e hodi organiza semináriu rejionál sira. Aliende ne’e rona mos deklarasaun ne’ebé aplikavel. No mós rona deklarasaun hirak ne’ebé mai hosi reprezentante territóriu sira ne’ebé la’dauk ukun an iha nia sesaun anuál sira.
Nu’udar groupu informál ida hosi rejiaun ka entidade sira ne’ebé defende independénsia ka autodeterminasaun, C24 maka grupu ida ne’ebé normalmente tuir fórum sira hanesan Komité Espesiál ONU nian kona-ba dekolonizasaun.
Tuir mai maka lista ida hosi teritóriu sira ne’ebé maka ofisialmente konsidera nafatin hanesan Territóriu La’ós-Autónomu sira hosi ONU no tama iha ámbitu hosi Komité hosi 24 (tuir dadus ikus liu to’o tinan 2024):
Komité Espesiál kona-ba Situasaun kona-ba Implementasaun Deklarasaun kona-ba Koncesaun Independénsia ba País no Povu Koloniál sira (C24) deside katak Konferénsia Rejionál Pasífiku C24 2025 sei hala’o iha Dili, Timor-Leste, iha loron 21 to’o 23 fulan-maiu tinan 2025.
Reaje ba anúnsiu ne’e, Timor-Leste foti liafuan hodi agradese ba Prezidente, Membru Meza, Membru Komité, no Observadór sira, ba konfiansa ne’ebé fó ba Timor-Leste hodi sai uma-na’in ba Semináriu Rejionál Pasífiku 2025 nian.
Timor-Leste hetan onra boot ba jestu ida-ne’e ne’ebé la’ós de’it rekoñese nia reziliénsia no dedikasaun ba prinsípiu sira autodeterminasaun no dekolonizasaun nian maibé mós reforsa espíritu kolaborativu ne’ebé kesi metin komunidade.
Timor-Leste prontu atu fornese ambiente ida ne’ebé hakiak no inspira ba diálogu, reflesaun, no planeamentu estratéjiku ne’ebé semináriu garante, no atu kolabora, apoia, no selebra ho ema hotu ba futuru ida ne’ebé dekolonizasaun la’ós de’it objetivu maibé realidade moris ba ema hotu.
Timor-Leste fiar metin katak esforsu koletivu bele ultrapasa dezafiu sira ne’ebé dura husi dekolonizasaun, haburas dezenvolvimentu sustentável, no garante katak lian hotu-hotu rona no respeita.
Órgaun ho membru na’in 29 – ne’ebé formalmente koñesidu hanesan Komité Espesiál kona-ba Situasaun kona-ba implementasaun hosi Deklarasaun kona-ba Koncesaun Independénsia ba Nasaun no Povu Koloniál sira – organiza semináriu anuál sira, ne’ebé alterna entre rejiaun sira Karibe no Pasífiku nian, hodi haree filafali implementasaun hosi Planu Asaun nian ba Dekada Internasionál Eradika Kolonitinanál nian.
Bainhira Nasoins Unidas harii iha tinan 1945, ema millaun 750 – kuaze tersu ida hosi populasaun mundiál iha tempu ne’ebá – moris iha Territóriu sira ne’ebé la’ós auto-governasaun, dependente ba Poténsia koloniál sira.
Hahú hosi ne’ebá, liu 80 eis-kolónial sira hetan ona sira nia independénsia. Entre sira, Territóriu Konfiansa 11 hotu-hotu hetan ona autodeterminasaun liuhosi independénsia ka asosiasaun livre ho Estadu independente ida.
Eis-Teritóriu sira ne’ebé la’ós-autogovernadu la tama ona iha lista Territóriu sira ne’ebé la’ós-autogovernadu tanba sira nia mudansa iha estatutu ka nu’udar rezultadu hosi sira nia opsaun ba independénsia, asosiasaun livre ka integrasaun ho Estadu independente ida. Ohin loron, iha Territóriu La’ós-Auto-Governu 17 maka sei iha no ema menus hosi millaun 2 maka hela iha Territóriu sira hanesan ne’e. (Asesu Youtube–https://www.youtube.com/@Media1Timor/Facebook- https://www.facebook.com/Media1Timor/Iha moos Kursu Jornalizmu no Lian Inglesh)
Ita nia komentariu konaba post ne'e.