• Tetun
  • Bahasa Indonesia
  • English
  • Português
  • Login
No Result
View All Result
Media ONE Timor
Sexta-feira, 9 Maiu 2025
  • Veranda
  • Arte
    PR Horta: Pura Giri Natha Taibessi Sei Sai Fatin Turizmu ‘Bali-Dili’

    PR Horta: Pura Giri Natha Taibessi Sei Sai Fatin Turizmu ‘Bali-Dili’

  • Desportu
    MJDAK Sei Aloka U$200,022.55 ba Transmisaun Jogu CPLP

    MJDAK Sei Aloka U$200,022.55 ba Transmisaun Jogu CPLP

    Drag Bike Hamutuk Klase 14 Halai Taru Motor Iha Oekusi

    Drag Bike Hamutuk Klase 14 Halai Taru Motor Iha Oekusi

    Delegasaun Asian Games Na’in 56 Kumprimenta PR Horta

    Delegasaun Asian Games Na’in 56 Kumprimenta PR Horta

    SEJD Atribui Sertifikadu Apresiasaun Ba Media Na’in no Jornalista

    SEJD Atribui Sertifikadu Apresiasaun Ba Media Na’in no Jornalista

  • Edukasaun
    Media 16 Partisipa Formasaun Kona-ba Kuidadu an Iha Espasu Online

    Media 16 Partisipa Formasaun Kona-ba Kuidadu an Iha Espasu Online

    Impaktu Husi Mudansa Klimatika,  Oxfam Apoiu AJTL Hala’o Atividade Jornalistiku

    Impaktu Husi Mudansa Klimatika, Oxfam Apoiu AJTL Hala’o Atividade Jornalistiku

    Antes Ezame Finál, UNTL Fahe Ona Buletin Rejistrasaun

    Antes Ezame Finál, UNTL Fahe Ona Buletin Rejistrasaun

    Reinu Unido Sei Loke Embaixada Britanika Permanente

    Reinu Unido Sei Loke Embaixada Britanika Permanente

  • Ekonomia
    Timoroan 400 Tuir Formasaun Emprendedorizmu

    Timoroan 400 Tuir Formasaun Emprendedorizmu

    Diversifikasaun Ekonomia – Kriasaun Empregu, Prioridade Ba SECoop

    Diversifikasaun Ekonomia – Kriasaun Empregu, Prioridade Ba SECoop

    Pesti Estraga Batar Iha Sakato, SRAPPF RAEOA La Simu Pedidu Eskrita

    Pesti Estraga Batar Iha Sakato, SRAPPF RAEOA La Simu Pedidu Eskrita

    Kontenti Ho Konservasaun Bee, Komunidade Agradese Ba Tilofe

    Kontenti Ho Konservasaun Bee, Komunidade Agradese Ba Tilofe

  • Justisa
    Kontribui Rekonsiliasaun Nasionál, Valoriza Pasadu Moruk Masakre Santa Krus

    Kontribui Rekonsiliasaun Nasionál, Valoriza Pasadu Moruk Masakre Santa Krus

    Kazu Barak Kona-ba Disputa Rai,  Realiza Sensibilizasaun  Dekretu Lei

    Kazu Barak Kona-ba Disputa Rai, Realiza Sensibilizasaun Dekretu Lei

    Ahi Sunu Mutuk Bis  Babadok Express

    Ahi Sunu Mutuk Bis Babadok Express

    APC Rejistu Ahi Han Uma 32, Na’in 2 Kanek-Na’in Ida Lakon Vida

    APC Rejistu Ahi Han Uma 32, Na’in 2 Kanek-Na’in Ida Lakon Vida

  • Mundu
    PR Ramos Horta-PM Xanana Kumprimenta Sultan Hassanal Liu Husi Secoms

    PR Ramos Horta-PM Xanana Kumprimenta Sultan Hassanal Liu Husi Secoms

    Subida Nível Tasi Halakon Illa Kiik Balun, PM Xanana Husu SIDS Unidu

    Subida Nível Tasi Halakon Illa Kiik Balun, PM Xanana Husu SIDS Unidu

    Reinu Unido Sei Loke Embaixada Britanika Permanente

    Reinu Unido Sei Loke Embaixada Britanika Permanente

    PM Xanana Sei Partisipa Simeira ASEAN Iha Melbourne

    PM Xanana Sei Partisipa Simeira ASEAN Iha Melbourne

  • Munisipiu
    KI Realiza Sorumutuk Ho Jornalista Destakadu iha RAEOA

    KI Realiza Sorumutuk Ho Jornalista Destakadu iha RAEOA

    Ahi Han Uma 12 Iha Oekusi no Na’in Rua Kanek

    Ahi Han Uma 12 Iha Oekusi no Na’in Rua Kanek

    Komunidade Iha Munisipiu 7, Kona Dezastre Naturais

    Komunidade Iha Munisipiu 7, Kona Dezastre Naturais

    Sabadu Aleluia Sarani Tenke Halo Reflesaun

    Sabadu Aleluia Sarani Tenke Halo Reflesaun

  • Notisias
    Veteranu Dudu Fila Hikas Ba Aman Maromak Nia Kadunan Santu

    Veteranu Dudu Fila Hikas Ba Aman Maromak Nia Kadunan Santu

    Kareta Tula Papa Fransisco Iha Timor-Leste, Sei Konvoi Husi Lecidere Ba Tasi-tolu

    Kareta Tula Papa Fransisco Iha Timor-Leste, Sei Konvoi Husi Lecidere Ba Tasi-tolu

    Família 385 Afetadu Dezastre Naturais, Na’in Ida Lakon Vida No Na’in Ida Kanek

    Família 385 Afetadu Dezastre Naturais, Na’in Ida Lakon Vida No Na’in Ida Kanek

    Média Plataforma Dijitál 12 Asina Kontratu Públisidade Ho Secoms

    Média Plataforma Dijitál 12 Asina Kontratu Públisidade Ho Secoms

  • Opiniaun
    Gembala Terakhir Di Hari Paskah

    Bibi-Atan Ikus Iha Loron Páskua

    Demokrasia Iha Odamatan ‘Government Of The People No Government By The People’

    Demokrasia Iha Odamatan ‘Government Of The People No Government By The People’

    KONFLITU ISRAELO-PALESTINO HUSI PRESPETIVA TIMOR-LESTE NO TIMOR-OAN SIRA

    KONFLITU ISRAELO-PALESTINO HUSI PRESPETIVA TIMOR-LESTE NO TIMOR-OAN SIRA

    Observasaun no Analiza ba Orsamentu Jerál Estadu 2025 (Setór Agrikultura kontinua la sai Prioridade)

    Observasaun no Analiza ba Orsamentu Jerál Estadu 2025 (Setór Agrikultura kontinua la sai Prioridade)

  • Politika
    Kansela Konstrusaun Estrada Alas, Juventude no Estudante Lamenta

    Kansela Konstrusaun Estrada Alas, Juventude no Estudante Lamenta

    PR Horta Husu Halo Remodelasaun,  PM Xanana Mantein To’o Tinan 2028

    PR Horta Husu Halo Remodelasaun, PM Xanana Mantein To’o Tinan 2028

    Kestiona Kapasidade Lú Olo-Marii Alkatiri, Militante Fretilin Hato’o Petisaun

    Kestiona Kapasidade Lú Olo-Marii Alkatiri, Militante Fretilin Hato’o Petisaun

    TL Sai  Observador Iha Enkontru Entre Ministru Defeza ASEAN

    TL Sai Observador Iha Enkontru Entre Ministru Defeza ASEAN

  • Saude
    Salvaguarda Ai-moruk no Vasina Krítiku,  Transformasaun Verde Pasífiku Hetan Lansa

    Salvaguarda Ai-moruk no Vasina Krítiku, Transformasaun Verde Pasífiku Hetan Lansa

    Fornese Ai-han Nutritivu,  Hamenus Malnutrisaun

    Fornese Ai-han Nutritivu, Hamenus Malnutrisaun

    Maioria Inan Isin Rua Partus Iha Uma, Komunidade Lamenta Estrada Aat

    Maioria Inan Isin Rua Partus Iha Uma, Komunidade Lamenta Estrada Aat

    Konsulta Popular Lori Marciana  Ba Sofrementu Fiziku

    Konsulta Popular Lori Marciana Ba Sofrementu Fiziku

  • Veranda
  • Arte
    PR Horta: Pura Giri Natha Taibessi Sei Sai Fatin Turizmu ‘Bali-Dili’

    PR Horta: Pura Giri Natha Taibessi Sei Sai Fatin Turizmu ‘Bali-Dili’

  • Desportu
    MJDAK Sei Aloka U$200,022.55 ba Transmisaun Jogu CPLP

    MJDAK Sei Aloka U$200,022.55 ba Transmisaun Jogu CPLP

    Drag Bike Hamutuk Klase 14 Halai Taru Motor Iha Oekusi

    Drag Bike Hamutuk Klase 14 Halai Taru Motor Iha Oekusi

    Delegasaun Asian Games Na’in 56 Kumprimenta PR Horta

    Delegasaun Asian Games Na’in 56 Kumprimenta PR Horta

    SEJD Atribui Sertifikadu Apresiasaun Ba Media Na’in no Jornalista

    SEJD Atribui Sertifikadu Apresiasaun Ba Media Na’in no Jornalista

  • Edukasaun
    Media 16 Partisipa Formasaun Kona-ba Kuidadu an Iha Espasu Online

    Media 16 Partisipa Formasaun Kona-ba Kuidadu an Iha Espasu Online

    Impaktu Husi Mudansa Klimatika,  Oxfam Apoiu AJTL Hala’o Atividade Jornalistiku

    Impaktu Husi Mudansa Klimatika, Oxfam Apoiu AJTL Hala’o Atividade Jornalistiku

    Antes Ezame Finál, UNTL Fahe Ona Buletin Rejistrasaun

    Antes Ezame Finál, UNTL Fahe Ona Buletin Rejistrasaun

    Reinu Unido Sei Loke Embaixada Britanika Permanente

    Reinu Unido Sei Loke Embaixada Britanika Permanente

  • Ekonomia
    Timoroan 400 Tuir Formasaun Emprendedorizmu

    Timoroan 400 Tuir Formasaun Emprendedorizmu

    Diversifikasaun Ekonomia – Kriasaun Empregu, Prioridade Ba SECoop

    Diversifikasaun Ekonomia – Kriasaun Empregu, Prioridade Ba SECoop

    Pesti Estraga Batar Iha Sakato, SRAPPF RAEOA La Simu Pedidu Eskrita

    Pesti Estraga Batar Iha Sakato, SRAPPF RAEOA La Simu Pedidu Eskrita

    Kontenti Ho Konservasaun Bee, Komunidade Agradese Ba Tilofe

    Kontenti Ho Konservasaun Bee, Komunidade Agradese Ba Tilofe

  • Justisa
    Kontribui Rekonsiliasaun Nasionál, Valoriza Pasadu Moruk Masakre Santa Krus

    Kontribui Rekonsiliasaun Nasionál, Valoriza Pasadu Moruk Masakre Santa Krus

    Kazu Barak Kona-ba Disputa Rai,  Realiza Sensibilizasaun  Dekretu Lei

    Kazu Barak Kona-ba Disputa Rai, Realiza Sensibilizasaun Dekretu Lei

    Ahi Sunu Mutuk Bis  Babadok Express

    Ahi Sunu Mutuk Bis Babadok Express

    APC Rejistu Ahi Han Uma 32, Na’in 2 Kanek-Na’in Ida Lakon Vida

    APC Rejistu Ahi Han Uma 32, Na’in 2 Kanek-Na’in Ida Lakon Vida

  • Mundu
    PR Ramos Horta-PM Xanana Kumprimenta Sultan Hassanal Liu Husi Secoms

    PR Ramos Horta-PM Xanana Kumprimenta Sultan Hassanal Liu Husi Secoms

    Subida Nível Tasi Halakon Illa Kiik Balun, PM Xanana Husu SIDS Unidu

    Subida Nível Tasi Halakon Illa Kiik Balun, PM Xanana Husu SIDS Unidu

    Reinu Unido Sei Loke Embaixada Britanika Permanente

    Reinu Unido Sei Loke Embaixada Britanika Permanente

    PM Xanana Sei Partisipa Simeira ASEAN Iha Melbourne

    PM Xanana Sei Partisipa Simeira ASEAN Iha Melbourne

  • Munisipiu
    KI Realiza Sorumutuk Ho Jornalista Destakadu iha RAEOA

    KI Realiza Sorumutuk Ho Jornalista Destakadu iha RAEOA

    Ahi Han Uma 12 Iha Oekusi no Na’in Rua Kanek

    Ahi Han Uma 12 Iha Oekusi no Na’in Rua Kanek

    Komunidade Iha Munisipiu 7, Kona Dezastre Naturais

    Komunidade Iha Munisipiu 7, Kona Dezastre Naturais

    Sabadu Aleluia Sarani Tenke Halo Reflesaun

    Sabadu Aleluia Sarani Tenke Halo Reflesaun

  • Notisias
    Veteranu Dudu Fila Hikas Ba Aman Maromak Nia Kadunan Santu

    Veteranu Dudu Fila Hikas Ba Aman Maromak Nia Kadunan Santu

    Kareta Tula Papa Fransisco Iha Timor-Leste, Sei Konvoi Husi Lecidere Ba Tasi-tolu

    Kareta Tula Papa Fransisco Iha Timor-Leste, Sei Konvoi Husi Lecidere Ba Tasi-tolu

    Família 385 Afetadu Dezastre Naturais, Na’in Ida Lakon Vida No Na’in Ida Kanek

    Família 385 Afetadu Dezastre Naturais, Na’in Ida Lakon Vida No Na’in Ida Kanek

    Média Plataforma Dijitál 12 Asina Kontratu Públisidade Ho Secoms

    Média Plataforma Dijitál 12 Asina Kontratu Públisidade Ho Secoms

  • Opiniaun
    Gembala Terakhir Di Hari Paskah

    Bibi-Atan Ikus Iha Loron Páskua

    Demokrasia Iha Odamatan ‘Government Of The People No Government By The People’

    Demokrasia Iha Odamatan ‘Government Of The People No Government By The People’

    KONFLITU ISRAELO-PALESTINO HUSI PRESPETIVA TIMOR-LESTE NO TIMOR-OAN SIRA

    KONFLITU ISRAELO-PALESTINO HUSI PRESPETIVA TIMOR-LESTE NO TIMOR-OAN SIRA

    Observasaun no Analiza ba Orsamentu Jerál Estadu 2025 (Setór Agrikultura kontinua la sai Prioridade)

    Observasaun no Analiza ba Orsamentu Jerál Estadu 2025 (Setór Agrikultura kontinua la sai Prioridade)

  • Politika
    Kansela Konstrusaun Estrada Alas, Juventude no Estudante Lamenta

    Kansela Konstrusaun Estrada Alas, Juventude no Estudante Lamenta

    PR Horta Husu Halo Remodelasaun,  PM Xanana Mantein To’o Tinan 2028

    PR Horta Husu Halo Remodelasaun, PM Xanana Mantein To’o Tinan 2028

    Kestiona Kapasidade Lú Olo-Marii Alkatiri, Militante Fretilin Hato’o Petisaun

    Kestiona Kapasidade Lú Olo-Marii Alkatiri, Militante Fretilin Hato’o Petisaun

    TL Sai  Observador Iha Enkontru Entre Ministru Defeza ASEAN

    TL Sai Observador Iha Enkontru Entre Ministru Defeza ASEAN

  • Saude
    Salvaguarda Ai-moruk no Vasina Krítiku,  Transformasaun Verde Pasífiku Hetan Lansa

    Salvaguarda Ai-moruk no Vasina Krítiku, Transformasaun Verde Pasífiku Hetan Lansa

    Fornese Ai-han Nutritivu,  Hamenus Malnutrisaun

    Fornese Ai-han Nutritivu, Hamenus Malnutrisaun

    Maioria Inan Isin Rua Partus Iha Uma, Komunidade Lamenta Estrada Aat

    Maioria Inan Isin Rua Partus Iha Uma, Komunidade Lamenta Estrada Aat

    Konsulta Popular Lori Marciana  Ba Sofrementu Fiziku

    Konsulta Popular Lori Marciana Ba Sofrementu Fiziku

No Result
View All Result
Media ONE Timor
No Result
View All Result
Home Opiniaun

PR Ramos Horta: Referendum tinan 25, Selebra Dalan Liberdade Ne’ebé Naruk no Todan

Diskursu PR Ramos Horta

husi Suzana Cardoso
30/08/2024
iha Opiniaun
0
PR Ramos Horta: Referendum  tinan 25, Selebra Dalan Liberdade Ne’ebé Naruk no Todan

PR Ramos Horta ne'ebé akompaña husi PM Kay Rala Xanana Gusmão hato'o deskursu iha Palasiu Lahane.

24
SHARES
32
VIEWS
Fahe iha FacebookFahe iha TwitterFahe iha WhatsApp

Lahane (www.mediaonetimor.co) – Referendum ne’ebé Timor-oan hakat liu ona iha tinan 25 liuba, nu’udar prosesu ne’ebé naruk no moruk. Nune’e iha loron 30 Agostu 2024, konta ho kontribuisaun mundu internasionais sira, hamutuk Timor-oan selebra liberdade iha soberania Timor-Leste. Lee kompletu iha diskursu Prezidente Repúblika, José Ramos Horta ne’ebé Media ONE Timor hatun ho kompletu tuir mai.

Diskursu husi

José Ramos-Horta,

Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste

Iha Okaziaun Jantar atu fó Onra ba Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian,

Sua Exelénsia Enjeñeiro Antonio Guterres

                                                                                                Palásiu Lahane, Díli, 29 Agostu 2024

Exelentíssimu Señor Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian,

Belun Estimadu no Respeitadu tebes Antonio Guterres

Exelentíssimu Señor Brahim Ghali, Prezidente Repúblika Demokrátika Árabe Saharawi (SADR)

Exelénsia sira:

Prezidente Parlamentu Nasionál, Primeiru-Ministru, Prezidente Tribunál Rekursu, Membru Governu sira, Eis-Titulár hosi Órgaun Soberania sira, Reprezentante sira husi Xefe Estadu sira, Membru Governu sira no Altu Dignitáriu Estranjeiru sira seluk;

Deputada no Deputadu sira, Xefe Estadu-Maiór-Jenerál F-FDTL, Komandante-Jerál PNTL, Prokuradór-Jerál Repúblika (PGR), Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Membru Korpu Diplomátiku no Konsular, Ajénsia Kooperasaun Internasionál sira, Autoridade sira no Reprezentante sira husi Konfisaun Relijioza no Organizasaun Sosiedade Sivíl sira,

Distintu Konvidadu sira:

Hodi ita-boot sira nia naran, hodi ita-nia povu tomak nia naran no ha’u-nia naran rasik, ha’u hato’o benvindu ba ita-nia Belun Boot, Sekretáriu-Jerál Nasoens Unidas nian, António Guterres.

Tinan 2024 nakonu ho akontesimentu boot balun. Iha Timor-Leste ami marka tinan 50 Revolusaun Cravo ne’ebé furak, revolusaun ne’ebé liga ami hotu iha aminia luta koletiva ba liberdade, demokrasia no autodeterminasaun povu sira-nian.

Tinan 25 hosi Akordu Nova Iorke nian iha loron 5 fulan-maiu tinan 1999, ne’ebé hametin dalan ba ami-nia liberdade.

Ohin ami hanoin hikas selebrasaun sira ba dala-25 Aniversáriu Konsulta Populár nian.

Iha kontestu ida-ne’e, ha’u sauda ema ida ne’ebé maka sai nu’udar SekretáriuJerál boot ida Nasoins Unidas nian. Iha nia diskursu tomada pose, Kofi Annan kompromete-an atu rezolve kestaun Timor-Leste durante nia mandatu dahuluk, entre tinan. Kofi Annan kumpri duni nia promesa.

Ami marka iha tempu badak tinan 25 dezde formasaun Forsa Internasionál ba Timor-Leste (INTERFET), ne’ebé hetan autorizasaun ho unanimidade hosi Konsellu Seguransa iha loron 15 fulan-setembru.

Ha’u hakru’uk ba memória belun boot ida nian, matebian Francesc Vendrell, funsionáriu superiór katalaun ida ne’ebé serbí Nasoins Unidas, ne’ebé husik hela mai ami iha tinan 2022 ho legadu naruk ativizmu no defeza ba kauza Timoroan nian.

Ha’u hanoin hikas Sérgio Vieira de Mello, no nia mate trájiku iha loron 19 fulanagostu tinan 2003, iha Irak. Diplomata brillante ne’ebé servisu ba ONU ho legadu importante iha misaun umanitária no Reprezentante Espesiál Sekretáriu-Jerál ONU nian iha Timor-Leste, entre tinan 1999 no loron 21 fulan-maiu 2002.

Iha ami-nia leet iha ema xave na’in-rua iha istória envolvimentu ONU nian ho Timor-Leste no iha Timor-Leste, Tamarat Samuel no Ian Martin, sira na’in-rua iha ligasaun íntima no nafatin ho istória dignu, orgullu ONU nian ida-ne’e ho TimorLeste no iha Timor-Leste.

Ha’u rejista ami-nia apresiasaun kle’an ba Prezidente no Primeiru-Ministru tuituir malu hotu Portugál nian, Partidu Polítiku sira ne’ebé iha no laiha kadeira iha Asembleia Repúblika Portugal. Ha’u destaka ami-nia belun doben sira Prezidente Ramalho Eanes, Mário Soares no Jorge Sampaio, Primeiru-Ministru António Guterres, José Durão Barroso, Xefe Estadu Angola, Brasil, Cabo Verde, Guiné-Bissau, Moçambique no São Tomé e Príncipe, ne’ebé sira sempre hamutuk ho ami iha jornada tomak ami-nia luta ba Libertasaun Nasionál.

Ami la haluha, iha okaziaun espesiál ida-ne’e, Primeiru-Ministru John Howard, Prezidente Bill Clinton, Primeiru-Ministru Tony Blair, Prezidente Kim Dae Jung (husi Koreia-Súl), no sira nia lideransa ne’ebé maka permite konsensu iha 18 Konsellu Seguransa, fó naroman matak ba International Force for Timor-Leste – INTERFET.

Exelénsia sira,

Tuir krize ekonómika boot iha Sudeste Aziátiku, 1997-1998 no turbulénsia polítika, matebian Prezidente B.J. Habibie hatene oinsá atu hasoru dezafiu no oportunidade sira istória nian.

Sa’e ba Prezidénsia Indonézia depoiz de demisaun Prezidente Suharto, B.J. Habibie hatene lori, ho korajen no serenidade boot, nasaun Indonézia ba demokrasia no rezolusaun konflitu Timor-Leste nian.

Apoiu ho hanoin boot no korajen boot husi nia Conselleira diplomátika Professora Doutora Dewi Fortuna Anwar, no Ministru Koordenadór ba Asuntu Polítiku no Seguransa, Jeneral ho fitun 4 Susilo Bambang Yudhoyono (SBY), Prezidente B.J. Habibie promove diálogu entre Indonézia no Portugál, ne’ebé hakotu iha “Konsulta Populár”, iha loron 30 fulan-agostu tinan 1999.

Tuir pedidu hosi Ministru Susilo Bambang Yudhoyono, esforsu sira halo hodi atribui knaar sentrál ida ba nasaun membru sira ASEAN nian no nasaun aziátiku sira seluk iha kompozisaun no lideransa hosi INTERFET “Asian face”.

Ministru Negósiu Estranjeiru Tailándia nian, Surin Pitsuwan, koordena esforsu ba partisipasaun vizivel hosi forsa manutensaun dame hosi nasaun sira ASEAN nian.

Kontinjente forsa sira hosi Filipina, Malázia, Singapura no Tailándia tun iha TimorLeste iha fulan-setembru tinan 1999 hamutuk ho forsa konjunta sira hosi Austrália no Nova Zelándia, ne’ebé lidera hosi Major-Jenerál Peter Cosgrove (husi Austrália) ho nia Adjuntu Major-Jenerál Sonkitti Jaggabattra (husi Tailándia).

Ofisiál jenerál sira husi Filipina, Malázia, Singapura no Tailándia komanda forsa manutensaun pás ONU nian iha Timor-Leste iha períudu ne’ebé la hanesan.

Ami mós rejista kontribuisaun importante sira iha períodu oioin hosi nasaun sira seluk – Brazil, Bangladexe, Xina, Japaun, Jordánia, Pakistaun, Portugál, Nova Zelándia, Sri Lanka no sira seluk ne’ebé ha’u la temi tanba limitasaun tempu.

Exelénsia sira,

Indonézia husik Timor-Leste tanba deside nune’e, hodi fó onra ba kompromisu sira ne’ebé halo ona ba Nasoens Unidas, ne’ebé prevee nia retirada no substituisaun husi Forsa Internasionál sira, ne’ebé hetan fiar atu garante teritóriu nia seguransa.

Iha tinan 1999, tuir krize ekonómika no finanseira ne’ebé halo nakdoko maka’as Orde Baru Prezidente Suharto nian, TNI bele ona asume podér, hodi kontra anin mudansa nian no tuir ezemplu uzurpasaun podér ho meiu militár hanesan akontese iha nasaun sira seluk.

Lideransa militár Indonézia hatudu sentidu Estadu ne’ebé aas, hatene lee anin mudansa nian, hodi permite movimentu “reformasi” ne’ebé rezulta iha Indonézia foun ne’ebé modernu, demokrátiku, prósperu, pasífiku.

TNI bele sente orgullu ho maneira ne’ebé nia taka kestaun Timor nian. Laiha rezisténsia ba prosesu transferénsia seguransa iha Timor-Leste ba forsa internasionál ida. Se nia halo nune’e, sei laiha forsa iha mundu ne’ebé bele kontra nia.

Momentu furak ida iha tinan 1999 mak ami-nia Maun, Komandante-Xefe Rezisténsia Timorense, Kay Rala Xanana Gusmão, hakuak no kumprimenta iha Aeroportu Díli ofisiais superiór TNI nian ikus liu.

Señor Sekretáriu-Jerál,

Ita-boot nia prezensa iha ami-nia leet iha signifikadu espesiál ida, tanba ita-boot nia lideransa ezemplár iha Nasoins Unidas no ba papél ne’ebé hala’o hodi fó apoio ami-nia kauza nu’udar Primeiru-Ministru Portugal nian.

Ohin, bainhira ami selebra tinan 25 liberdade, soberania no rekonsiliasaun nian, ami hanoin fali ami-nia povu nia sakrifísiu sira. Dalan ne’e naruk no todan, maibé, ho apoiu husi komunidade internasionál, Nasoens Unidas no ninia ajénsia espesializada sira, ami konsege alkansa pás, estabilidade no dezenvolvimentu ne’ebé ohin loron sai realidade iha Timor-Leste.

Ami moris iha mundu ida ne’ebé globalizadu no interdependente ba beibeik, marka ho inserteza, konflitu armadu, pandemia, inseguransa ai-han no fenómenu naturál estremu ne’ebé rezulta husi mudansa klimátika.

Ami reafirma nesesidade atu hetan solusaun negosiada ida ba kestaun Sahara Osidentál, tuir rezolusaun sira hosi Asembleia Jerál Nasoins Unidas, hosi Konsellu Seguransa ONU no hosi Uniaun Afrikana.

Ho sorte, Timor-Leste sai nafatin oázis ida ba dame, toleránsia no seguransa. Revista Economist no Freedom House nia “Democracy Index” klasifika TimorLeste nu’udar “livre” no nasaun ne’ebé demokrátiku liu iha Sudeste Aziátiku.

Iha tinan 2023, “Índise Liberdade Imprensa Mundiál” (husi Media Watch) ne’ebé fó sai hosi Reporter Sira Ne’ebé Laiha Fronteira, koloka ami-nia nasaun iha 20 pozisaun sanulu iha mundu tomak (Top 10), iha nasaun dezenvolvidu oioin no demokrasia osidentál sira nia oin.

Ami-nia forsa defeza no seguransa – F-FDTL no PNTL – hanesan motivu orgullu ida ba sira-nia profisionalizmu no respeitu ba instituisaun sivíl sira, no ba direitus umanus ami-nia sidadaun sira-nian.

Ami hanesan sosiedade ida multikulturál, multi-relijioza, multilingue no multiétnika. Ami iha kompromisu ba ami nia diversidade no pluralidade polítika, nakloke ba mundu, tolerante no livre hosi ódiu.

Ami hanesan nasaun demokrátika ida ne’ebé forte, iha-ne’ebé Estadu Direitu no liberdade fundamentál sira hetan vitória, hodi permite kreximentu no dezenvolvimentu armoniozu, maski neineik, ba ami-nia sidadaun sira, setór privadu no organizasaun sira sosiedade sivíl nian.

Señor Sekretáriu-Jerál,

Distintu Konvidadu sira, Ami mós besik atu simu bensaun espesiál vizita Sua Santidade Papa Francisco nian, ne’ebé, hanesan Saun João Paulo II iha tinan 35 liubá, sei husik marka klean liu ba ami-nia istória nasionál no espirituál.

Iha kontestu ida-ne’e, ha’u destaka faktu katak ami-nia Parlamentu Nasionál vota ho unanimidade atu adota Deklarasaun kona-ba Fraternidade Umana, Dokumentu Orientadór ba Umanidade tomak, ko-autór husi Sua Santidade, Amu-Papa Francisco no Prof. Dr. Ahmed El-Tayeb, Imã Boot Al-Azhar Cairo nian, asina ho solene iha loron 4 fulan-fevereiru tinan 2019, iha Abu Dhabi, durante Sua Santidade nia vizita istórika ba Península Arábia.

Ikus liu, ha’u hakarak ko’alia kona-ba ema ida ne’ebé ha’u konsidera nu’udar Arkitetu loloos ba ami-nia vitória. Ha’u ko’alia kona-ba ema ida ne’ebé maka tuur iha ita-boot nia sorin, Komandante-Xefe Rezisténsia Timorense, Sua Exelénsia Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé ami deve ba reorganizasaun rezisténsia iha nia vertente oin-oin armada, polítika, diplomátika no klandestina, no mós rekonsiliasaun no unifikasaun família timoroan nian, inklui Igreja Katólika.

Realizasaun ba akontesimentu notável sira ne’ebé agora ami selebra, inklui akordu fulan-maiu, Referendu fulan-agostu no misaun sira tuirmai, sai de’it posivel tanba sakrifísiu, serenidade no matenek hosi Estadista boot, aten-barani no vizionáriu ida-ne’e.

Sakrifísiu sira durante tinan ruanulu-resin-haat, inklui tinan ualu iha dadur, iha Prizaun Cipinang, iha-ne’ebé nia kumpri hela pena perpétua.

Serenidade durante períodu sangrentu ne’ebé rejista lakleur hafoin hatene konaba rezultadu sira konsulta populár nian, momentu ida iha-ne’ebé nia hatene reziste ba impulsu atu reaje, hasoru surtu sira violénsia nian ne’ebé buras iha ami-nia rain, hodi evita intervensaun hosi Tropa FALINTIL sira, ne’ebé hela, iha ninia komandu, iha fatin sira akantonamentu nian.

Matenek hodi defende rekonsiliasaun interna no esterna, entre timoroan sira, no ho maun-alin viziñu sira, harii lasu fraternidade ho ami-nia viziñu sira, inklui relasaun metin ho ami-nia Maun-alin sira hosi Repúblika Indonézia.

Ha’u hatene katak Fundadór ami-nia Nasaun nian la gosta referénsia sira-ne’e ba nia, maibé ninia haraik-an labele taka ka halo ami ignora ninia realizasaun boot sira.

Ami mós rejista figura boot sira seluk iha ami-nia istória, Xavier do Amaral, Nicolau Lobato, eroi balu ohin loron moris iha ami-nia leet, Taur Matan Ruak, Lere Anan Timur, Falur Rate Laek, no barak seluk tan ne’ebé iha panteaun aminia memória nian.

Iha momentu ne’ebé ami halo balansu ba tinan ruanulu-resin-lima hosi ami-nia istória resente, sira-ne’e maka lia-loos ne’ebé tenke selebra ba ami-nia memória iha futuru.

Atu remata, ha’u propoin brinde ida. Brinde ida ba futuru Timor-Leste nian no ba Sekretáriu-Jerál ONU nian, Enjeñeiru António Guterres, ba família Nasoins Unidas tomak (“ONUndina”).

Viva Timor-Leste!

Tags: apresiasaun kle’anPrezidente Kim Dae Jungreferendum
Suzana Cardoso

Suzana Cardoso

Related Posts

No Content Available
Next Post
Papa Francisco Husu PR Horta Atu Kuidadu Didi’ak Povu Timor-Leste Ne’ebé Furak

Papa Francisco Husu PR Horta Atu Kuidadu Didi'ak Povu Timor-Leste Ne'ebé Furak

Ita nia komentariu konaba post ne'e.

TRENDING.

  • Veteranu Dudu Fila Hikas Ba Aman Maromak Nia Kadunan Santu

    Veteranu Dudu Fila Hikas Ba Aman Maromak Nia Kadunan Santu

    47 shares
    Share 19 Tweet 12
  • PR Ramos Horta-PM Xanana Kumprimenta Sultan Hassanal Liu Husi Secoms

    20 shares
    Share 8 Tweet 5
  • OPINIAUN: HAFOIN ELEISAUN, SAIDA MAK POVU TENKI HALO?

    488 shares
    Share 195 Tweet 122
  • Lista Naran Membru IX Governu Konstituisionál

    10412 shares
    Share 4165 Tweet 2603
  • OPINIAUN: Funsaun no Tékniku Auditoria

    1424 shares
    Share 570 Tweet 356
Maiu 2025
S T Q Q S S D
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  
« Abr    
Media ONE Timor

Ave Nicolao Lobato, Fatuhada, Dili, Timor-Leste

  • About us
  • Contact
  • Redasaun

© 2022 - All Rights Reserved. Media One Timor - Hosted by Kalohan.NET.

No Result
View All Result
  • Veranda
  • Arte
  • Desportu
  • Edukasaun
  • Ekonomia
  • Justisa
  • Mundu
  • Munisipiu
  • Notisias
  • Opiniaun
  • Politika
  • Saude

© 2022 - All Rights Reserved. Media One Timor - Hosted by Kalohan.NET.

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password?

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In