(Reportajén Estajiada Media ONE Timor Fransisca Ximenes)
Aileu (www.mediaonetimor.co) – Munisipiu Aileu sai baze rezisténsia Falintil atu organiza no kontinua luta kontra kolonializmu no operasaun. No mos sai fatin transformasaun Falintil ba Forsa Defeza Timor-Leste (FDTL), ne’ebé sai hanesan Forsa Deveza Nasionál nian. Nune’e, F-FDTL desidi hodi komemora loron transformasaun ba dala 25, iha Aileu.

“Ita labele ha-luha mos vizaun estratéjiku lideransa politiku militar nian ne’ebé durante periodu krusiál, kompriende lia loos no fundamentál”, hatete Xefe Estadu-Maior Jenerál F-FDTL, Domingos Raul “Falur Rate Laek’ iha nia diskursu iha komemorasaun loron transformasaun Falintil ba F-FDTL ba dala 25, iha Kampu food ball Sabraka laran, Munisipiu Ailu, Segunda, (02/02/2026).
Xefe Estadu-Maior ne’e esplika liutan, defeza soberania Timor-Leste (TL) nian presiza, laos deit korajen ne’ebé hetan husi libertasaun nian. Maibé, importante mos instituisionalizasaun, profesionalizasaun, no modernizasaun Forsa Armada TL nian.
Hafoin TL hetan referéndu iha tinan 1999, Maior Jenerál Falur esplika liutan katak, iha tinan 2001 iha Governu tranzisaun nia okos Falintil transforma ba F-FDTL ne’ebé mai husi forsa gerillia ida, ba forsa konvensionál ida ne’ebé modernu, hanaran Forsa Defeza Timor-Leste (FDTL).

Katak Maior Jenerál Falur, transformasaun husi Falintil ba F-FDTL ne’e akontese iha Munisipiu Aileu, iha loron 2 fulan Fevereiru tinan 2001. No iha loron 02 fulan Fevereiru tinan 2026, kompleta ona ba tinan 25.
“Ohin (02-02-2026-Red) marka data importante ida ba Falintil-Forsa Defeza Timor-Leste. Husi forsa gerilia ba forsa konvensionál ida ne’ebé modernu. Aileu laos fatin diferente ida iha narativa ístorika. Aileu mak rai ne’ebé Falintil moris no akampaña bá”, dehan Maior Jenerál Falur.
Nia esplika liutan, iha Aileu F-FDTL rexiste ho tensidade. Iha Aileu F-FDTL kuda nia identidade nu’udar forsa libertasaun. Aileu mos nu’udar rai ne’ebé F-FDTL trasforma forsa resistensia ne’e ba instituisaun defeza ne’ebé modernu.
Maior Jenerál Falur dehan, instituisionalizasaun, profesionalizasaun, no modernizasaun Forsa Armada TL nian ne’e hodi ezizi mos vizaun klaru no determinadu ba transforma grileiru sira ba soldadu profisionál. Konverte resistensia ba instituisaun.
Nune’e tenik Maior Jenerál Falur, transformasaun ne’e mos sei transforma kapasidade operasionál ida ne’ebé metin ho nia afirmasaun independensia hodi garante soberania no defende teritoriu TL.
“Tinan 25 transformasaun F-FDTL nian ne’e reprezenta periodu ida tranformasaun extraordinariu iha jornada ida ne’e nia laran. Harii enkuadramentu estruturál no lezislativu sira ne’ebé premite implementasaun estratejika. Define dezenvolvimentu kapasidade operasionál no investementu iha rekursu humanu. Progresaun kareira no formasaun kontinua partikularmente iha tinan 2026 ne’e”, dehan Maior Jenerál Falur hodi kontinua.
Implementasaun estatutu militar F-FDTL nian laos deit aktu administrativu. Maibé, aktu justisa no istoriku. Rekoñese direitu inalianavel husi sira ne’ebé luta ba libertasaun TL nian. Lutador sira ne’e hasoru susar ne’ebé at liu. Fakar ran iha foho lolon. Maibé, sira iha ona idade reforma. Maka, tenki reforma no rezerva ho dignidade. Rekoñesementu no konfortu ba lutador hirak ne’e merese loloos maka transisaun ida ne’ebé ligadu komplexu. Maibé absolutamente imperativu.
Iha komemorasaun loron transformasaun ne’e dehan Maior Jenerál Falur, F-FDTL marka ístoria foun ho iha ona akademia militár ne’ebé hamrik iha Aileu ne’ebé liga simbolikamente pasadu gloriaozu resistensia nian.
Akademia militár Konjunta (AMK) entre Ministrériu Deveza ho Instituitu Defeza Nasionál (IDN) ne’e hatur iha Area Hundolta, Aldeia Bandera Hun, Suku Liu Rai, Postu Administrativu Aileu Villa, Munisipiu Aileu. No iha komemorasan transformasaun Falintil ne’e hala’o mos lansamentu inagurasaun husi Ministru Defeza, Donaciano Costa Gomes “Pedro Klamar Fuik”.
Akademia militar ne’e reprezenta infrastrutura modernu ne’ebé hola parte iha vizaun forsa armada nian hodi kria forsa professionál no signifikadu. Sai forsa iha koezaun garantia paz no estabilidade Nasaun TL. Sai forsa ne’ebé professional konsilensia superfisionál ne’ebé nu’udar kontinidade ístoriku ida ne’ebé klean no intensionál.
Konstrusaun edifisiu AMK hahú konstrui ho hatuur fatuk dahuluk iha loron 30 Agostu 2025 ne’ebé mak konstrui husi empreza Xineza ho valor osan juta tolu dolar Amerikanu (USD3,000,000.00).
Iha komemorasaun ne’e mos halo promosaun deviza ba membru F-FDTL hamutuk nain 345. Fó mos kondekorasaun ba membru F-FDTL no perseiru dezenvolvimentu hamutuk nain 21, ne’ebé durante ne’e presta sira nia servisu diak ba dezenvolvimentu instituisaun Forsa Defeza TL nian.
Kona-ba Medallia komportamentu exemplar no kondekorasaun ba membru F-FDTL sira, katak Maior Jenerál Falur, medallia hirak ne’ebé entrga ne’e marka inisiu husi siklu permanente no regular ba rekoñesementu intituisionál nian hodi simboliza justisa F-FDTL nian.
“Prosesu rekoñesementu instituisionál ne’e sei sai intituisionalizadu hodi rekoñese sira ne’ebé loron-loron hala’o servisu ho professionál, liu husi afirmasaun konstante valor militar nian no dezempeñu ezemplar justifka nian. Rekoñesementu ne’e nasaun fó onra ne’ebé prepetua no solena”, katak Maior Jenerál Falur.
Partisipa iha serimónia komemorasaun transformasaun Falintil ba F-FDTL iha tinan 2026 ne’e maka; Embaxadór Indonésia, Eis Prezidente RDTL, Taur Matan Ruak, Prezidente Tribunál Rekursu (PTR) Dr. Afonso Carmona, Maior Jenerál Tito da Costa “Lere Anan Timur”. No partisipa mos membru Governu sira seluk. ((Asesu Youtube-https://www.youtube.com/@Media1Timor/Facebook- https://www.facebook.com/Media1Timor/Iha moos Kursu Jornalizmu no Lian Inglesh)












































Ita nia komentariu konaba post ne'e.