(Reportajen Lívia Sarmento/ Editoria Suzana Cardoso )
Manatutu (Media ONE Timor) – Timor-Leste (TL) la hari’i Estadu ida ne’ebé, ema inosente ka sala-laek tenke hein tinan naruk. Prosesu dada naruk rohan-laek. Signifika, justisa atraza justisa negada, maka foin ba tribunál hodi prosesu rona akuzasaun ba justisa.
“Ema sira karik inosente ka sala-laek, tenke hein tinan hirak nia laran atu bele ba tribunal hodi rona akuzasaun ne’ebé halo ba sira. Sira nia prosesu dada naruk rohan-laek. Justisa atrazada, signifika justisa negada.”
Hatete Prezidente Repúblika (PR) José Ramos Horta iha nia deskursu selebrasaun loron proklamasaun independensia ba dala-47 iha Munisipiu Manatutu, Segunda (28/11/2022) hodi kritika prosesu justisa iha TL ne’ebé la’o la justu no nei-neik loos. No hetan resposta hosi Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Deolinda dos Santos hodi husu tenke fó formasaun integradu.
PR Horta esplika liutan, TL harii Estadu ida ne’ebé bazeia iha valores universais demokrásia. Estadu de direito. Nune’e, bele garante katak ema ida-idak iha país ne’e labele moris ho trauma sira husi tempu uluk nian.
Katak PR Horta, justisa tenke buka nafatin alternativa molok foti desizaun finál hodi hasai ema nia liberdade. Tanba, kria Estadu ida atu asegura katak ema hotu-hotu só bele tama prizaun bainhira presiza tebes.
Hamutuk ho justisa ekonómika no inkluzaun sustentável tuir konstituisaun nasionál iha tinan 2002, bainhira restaura independensia tuir PR Horta, desijaun hotu-hotu tenke bazeia ba valór demokrásia. Direitu umanu. Respeitu ba Estadu de direito no justisa.
“Timor-Leste la harii Estadu ida ho objetivu atu kria fali lei ka prátika ne’ebé la justu. No mós Timor-Leste la harii Estadu atu dadur nara-naran de’it ema tanba halo sala ruma. La harii mós Estadu ida ne’ebé dadur ema la liu husi julgamentu durante fulan barak nia laran”, kritika PR Horta hodi hatutan.
La harii Estadu TL ida ne’ebé nakonu ho ema sira la liu husi selesaun hodi servi iha instituisoens polisiais no judisiais sobre postas ka hadau malu fatin, hanesan loloos modelu copy paste hodi sama tan prinsípiu lulik hirak ne’ebé konsagra ona iha konstituisaun.
Liga ho eventu istóriku proklamasaun independensia tuir Xefe Etsadu, liu tiha tinan 47, TL la utiliza loloos lei sira ne’ebé TL rasik kria hodi garante Liberdade. Lei ne’ebé respeitu direitu umanu.
Maske PR Horta dehan lei balu aplika maibé la ho deskrisaun ne’ebé loloos. Ne’e bele hamosu fali injustisa. Lei balun seluk, parese rai metin hela iha armáriu laran. Bainhira hasai mai, atu hatudu de’it ba vizitante sira buat ne’ebé halo ona. Maske nunka implementa.
Nu’udar Evaluasaun
Hatan ba Kritika PR Horta nian, Prezidente Tribunál Rekursu (PTR) Deolindo dos Santos hatete, PR Horta halo avaliasaun ba servisu setór justisa nu’udar parte integradu. Klaru, PTR nu’udar reprezentante máximu orgaun judisiál nian.
Maibé katak Deolindo, tribunál moos iha Ministériu Públiku, defensór públiku, advogadu privadu no Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL). Sira ne’e hotu nu’udar parte integradu ba prosesu judisiál nian.
“Sira ne’e hotu mak bolu dehan justisa. No deskursu Prezidente Repúblika Ramos Horta nian ne’ebé nakonu ho kritika, ne’e maka prosesu justisa nian ne’ebé durante ne’e lao hela. Judisiariu Timor-Leste atu lao di’ak, presija servisu hamutuk”, hatan PTR Deolinda.
Katak PTR Deolinda, entres instituisaun ne’ebé sai preokupasaun PR Horta tuir PTR Deolindo, kestaun mais tékniku liu. Ne’e iha relasaun ho preparasaun rekursu umanus. Katak kualidade tenke iha. Labele haree numeru membru ne’ebé boot.
Maske hatutan PTR Deolinda ita presija númeru boot. Maibé labele haluha kualidade. Nune’e presiza aumenta kualidade ho formasaun ba hotu-hotu. Katak, formasaun la’os de’it ba prokuradór. Ba Juiz de’it. Haluha tiha formasaun ba; defensór, advogadu no polísia. Ne’e prosesu judisiariu dala barak la’o halis hela. Laiha balansu.
Nune’e PTR Deolinda sujere, formasaun tenke ba parte hotu-hotu. Hanesan parte integrante setór justisa. Prosesu la moris iha tribunal. Prosesu mai hosi Polísia, KAK, Ministériu Públiku, hafoin ba tribunal. Enkuantu prosesu sivil mai husi defensór no advogadu sira.
“Tanba ne’e mak, bainhira prosesu moris maka tenke tuir loos kedas ho lamentasoens sira ne’ebé iha. Entaun bainhira termina mós tenke tuir ho forma ne’ebé mak loos. Maka povu Timor moos hakarak”, dehan PTR Deolinda. (Asesu Youtube/Facebook https://www.facebook.com/Media1Timor Media ONE Timor)
Ita nia komentariu konaba post ne'e.